Päev 01 – Blogi nime tähendus

Niisiis, esimene päev. Minu blogi nime tähendus. Siis kui ma hakkasin blogi kirjutama, käisin ma veel oma vanas koolis. Ja seal oli üks suhteliselt pikk poiss, kes oli minust aasta noorem aga mulle hästi südamelähedane ning tore poiss. Ühel kooliväljasõidul pani ta mulle hüüdnimeks pisike, sest ma olen temast väga palju lühem. Järgmisel päeval koolis hüüdis mind pm terve kool pisikeseks. Nii saigi see mu hüüdnimeks. Ja kuna see blogi on täiesti minu oma, siis arvasin ma, et on õige panna oma hüüdinimi blogi nimeks. :)

Täna on päris sisutihe päev olnud. Tegime täna filmi jälle. Film on erinevates gruppidest ja stiilidest ning nende läbisaamistest. Selle tarbeks pidime tegema igast meiki ja riietama ja igast asju, täiega lahe oli. Tegelikult sobisid kõikidele need stiilid väga hästi, mis neile määrasime. Väga lahe oleks, kui koolis käiksidki inimesed nii. Natukene ülepaisutatult riides ja värki. Lisan pilte ka hiljem siia. Väga lahe päev oli tegelikult. Siis õhtul käisime veel Taneli, Simo, Kevini, Cäroli, Alexi ja teistega õues. Külm oli suht aga tore on igaõhtu õues käia ja lihtsalt igasugustest asjadest rääkida. :)

Igatahes praegu olen ma täiega hirmunud. Ühikas tulid jutuks kummitused. Teadagi, et ma päris kummitustesse ei uskunud muidu. Kuid need jutud, mis ma kuulsin on nii tõepärased ja mis veel hullem, need ongi kõik tõesti juhtunud. See lihtsalt kõik on täiega hirmus. Neid jutte kuulates ma hakkasin nagu päriselt ka nutma. Ma olen alati uskunud, et igal heal inimesel on temaga kaasaskäiv vaim, kes teda asjade eest kaitseb, kuid ma ei arvanud eales, et need vaimud võivad ennast näidata. Igatahes jah , see kõik on suhteliselt jube. Triinu kardab ka nii väga, et ta ei suuda isegi oma toas täna öösel magada, niisiis jääb ta minu kaissu!

Lähemegi kohe tuttu. Olge tublid :)

Tsauki.

xoxo.

Tõotab tulla huvitav kuu! ;)

*Päev 01 – Blogi nime tähendus
*Päev 02 – Kõige uuem pilt Sinust ja 15 huvitavat fakti
*Päev 03 – Kus Sa käinud oled
*Päev 04 – Lemmik multikas ja miks
*Päev 05 – Pilt kelleskist/millestkist, kellel on kõige suurem mõju Su elus
*Päev 06 – Selle kuu eesmärgid ja miks
*Päev 07 – Laulud, mida kuulad, kui oled õnnelik, kui Sul on igav ja oled kuri
*Päev 08 – Hüüdnimed, mis Sul on, miks sellised
*Päev 09 – Sarjad/saated, mis meeldivad
*Päev 10 – Pilt Sinust
*Päev 11 – Mis leidub Sinu kotis
*Päev 12 – Mis sul täna seljas oli
*Päev 13 – Kiri kellelegi, kes on Sulle haiget teinud
*Päev 14 – Pilt, mis muudab Sind õnnelikuks
*Päev 15 – Lugu, mis toob sulle mingi mälestuse meelde
*Päev 16 – Iseloomusta ennast
*Päev 17 – Mis riideid leidub sinu kapis kõige rohkem
*Päev 18 – 10 inimest, keda usaldad kõige rohkem
*Päev 19 – Keegi, kellega tahaksid vahetada üheks päevaks elud ja miks
*Päev 20 – 10 inimest, kes suudavad Sind kõige rohkem naerma ajada
*Päev 21 – Sinu parim sõbranna/sõber just suri. Milline oleks su reaktsioon?
*Päev 22 – Mis leidub Sinu toas
*Päev 23 – Kui on olnud tõsiselt halb päev, kuidas sellega tegeled?
*Päev 24 – Pane oma iPod/iTunes shuffle’lile ja kirjuta esimesed 10 laulul, mis tulevad
*Päev 25 – Kas on mingi bänd/laulja/film, mida sa oled väga kaua armastanud? Kui kaua ja miks?
*Päev 26 – Kirjelda oma praegust suhet
*Päev 27 – Kus tahaksid praegu olla?
*Päev 28 – Kirjuta oma hetke lemmik laul ja miks
*Päev 29 – Mis oli viimane film mida vaatasid, kirjuta sellest
*Päev 30 – Su lemmik tsitaat

Niisiis otsutasin ka sellest osa võtta. Nüüd need, kes mu blogi loevad, saavad iag päev vähemalt ühe laheda ja huvipakkuva asja minu kohta või millegi kohta teada. Jälgige siis hoolega, mis ma kirjutan. Muideks, alutan homsest ! :)
Tudile.
xoxo! (L)
Siki!

Ma kõnnin pealtnäha tavlisel teel, kuid see ragiseb mu jalge alla. Tavalist teed katab jää. Jää ragiseb. Tekib tunne nagu kõnniks jäätunud järvel ning see jää pole piisavalt tugev. Jää võib iga hetk katki minna ja ma kukun vette. Jääkülma vette. Ma ei julge enam kõndida. Ma kardan. Ma kardan, et iga vale samm võib viia selleni, et jää lähebki katki ja ma kukungi vetta ja mina külmun siis ära ja siis lähen mina ka katki ju. Aga ma ei taha katki minna. Ma tahan elada. Ma tahan kõndida kevadises metsas, korjata seal lilli. Ujuda suviselt soojas vees ja võtta päikest päikese kollasel liival. Tahan näha sügise värvidemängu ja näha langevaid lehti. Kuid ma ei taha tunda talve külma õhku, ma ei taha tunda jäätumist. Talvel jäätuvad kõik asjad. Isegi südamed jäätuvad. Ja kõik mis jäätub võib maha kukkudes katki minna. Ja oh ei , kevadel nad asjad ei sula ju enam kokku. Ma kardan talve. Ma olen jäätumise vang.

parimpidu.ee

Ammu pole kirjutanud juba midagi. Just täpselt reedest saadik on kõik asjad juhtunud. Alustan siis täpselt algusest.

Reedel peale tunde saime teada, et koolimaja küttesüsteem ei tööta ja, et koorilaager jääb ka seetõttu ära. Sattusin suure dilemma ette, kas minna koju ja nutida kodusoojust või jääda ühikasse ja minna peole. Otsustasin teise variandi kasuks, mis ilmselgelt kujunes suhteliselt valeks variandiks. Aga sellest hiljem juba. Otsustasime siis minna Rehepappi mingile alakate peole. Pärast tunde tulime ühikasse ja hakkasime ennast siis korda tegema. Alexa tibu tegi mulle soengut ja ta on juba ammu tahtnud mulle tukka ette lõigata ja lõpuks ma siis nõustusin ka. Ja seda ta tegigi. Inimesed, kes pole mingi umbes kaks nädalat näinud- kaasaarvatud Sina emme! - arvatavasti ei tunne mind ära, sest ma olen niii teistmoodi, enda arvates ka kusjuures. Aga suht püss nägin välja pärast. Kui me linna jõudsime läksime Taskusse vetsu ja siis seal juhtu eriti naljakas asi. Mingi tädi oli vetsus ja siis täiega peeretas seal. Nagu teate küll seal filmis kuum pirukas, kus sellele ühele kutile söögi sisse kõhulahtistit pandi. Igatahes jah, see oli jube ja siis me lihtsalt naersime WC-s. :D Lõpuks läksime Sireti ja Alexaga Ruunipizzasse pitsat sööma ja siis teed jooma. Täiega mõnus oli ja tegelikult polekski tahtnud sealt ära minna, sest nii hubane ja tore oli olla seal. Pärast seda käisime shoppamas ja siis Taskus kakaod joomas. Siis kohatsime kahte kutti, kes olid tegelikult päris toredad poisid siiski. Ühele panin hüüdnimeks Tibu ja nüüd kõik kutsuvad teda Tibuks:d, naljakas. Siis läksime sinna alakate peole. Ausõna, see on vist juba teine kord kui ma olen täiesti vihane noorte tüdrukute peale. Ma saan aru, et osade inimeste jaoks ongi ilus see, kui sul on megalühike seelik, aga TÜDRUKUD, SELLISE ILMAGA??????? Väljas on 20 kraadi. Uskuge mind, ei ole niiet, mida lühem seelik, seda ilusam oled. Mida lühem seelik, seda li*sakam oled! VOT! Tõesti, kas te ei taha kunagi lapsi saada. Või noh õige kah, ega teiesuguseid tulnukaid ei olegi rohkem vaja siia maailma. Jah olengi kuri, täiega kuri olen. Ma tõest ei saa aru, mida teie vanemad teile kodus õpetavad, kui teil üldse on vanemad !!!!!! Olgu, ma üritan oma emotsioonid nüüd alla suruda ja edasi kirjutada mõtekatest asjadest. Kuigi sellisel juhul ei tohiks ma üldse siia sellest peost kirjutada, sest see pidu oli tõesti minu 16 eluaasta kõige mõtetum. Isegi muusika oli suht cräppp. Veel sain ma aru, et ma ei saa temast mitte kunagi üle. Igatahes mitte läbi mõne teise kuti. Iga kutt, kes mul ümbert kinni hoiab, mind suudleb või kallistab, iga kuti puhul ma loodan niii väga, et see on TEMA. Aga ei ole ja see on niii rusuv ja nõme. Igatahes kui see pidu meie jaoks lõppes, siis algselt pidime Pätu poole minema aga see totu oli magama jäänud, niisiis helistasin Marekile, kes oli küll natuke kuri, kuid siiski võttis meid enda juurde öömajale. Ärkasime järgmisel päeval kell kahe ajal alles. Siis hakkasime Lähtele tagasi tulema. Kõigepealt ootasime mingi pool tundi bussi lihtsalt. Külmetasime täiega ja kui lõpuks kesklinna jõudsime, siis käisime poes, läksime Lähte bussi peale, jõudsime Lähtele, tegime süüa ja siis ma lihtsalt jäin magama. Niiväss oli olla lihtsalt.

Pühapäeval ei juhtunud suurt midagi. Kõik oli tavaline. Ainult, et ma jäin kuidagi meeletult haigeks. Tõesti, täiega uims oli olla. Vastikvastikvastik on haige olla. Täna siis koolis selgus, et küttesüsteem endiselt ei tööta ja kõik käisid jopede ja mütside ja sallidega koolimajas ringi. Suht naljakas vaatepilt. Aga tõesti oli külm, see kui klassis on vaevu 12 kraadi sooja , ei ole normaalne. Täna oli tatar ka söögiks. VÄKKK :D. Üldse oli täna mingi imelik solvukas päev. Vastik oli, praegu on ka vastik, mu pea valutab ja kõik valutab üldsegi. Avekene tuli tagasi, see on täiega hea. Raidoga rääkisime ka jälle palju, kunstiajaloo tund oli ikkagi, aga mu mõtted ei jõudnud täna Raidole järgi. Meil on üldse nii diip teemad koguaeg.

A ja muide, kes tähele pole pannud, siis TALV ON JUUU!

Homme on suht hull päev koolis, mingit filmi hakkame tegema jälle. Niiet jahh. Ma olen punkar seal. Yeahh!

Ma kirjutan üldse viimasel ajal palju sellest, mis ma teen. Lihtsalt selleks, et need kallid, kellega ma igapäev koos olla ei saa, saaksid mu tegemisi jälgida, sest tõesti ei jõua ma kõigiga eraldi msnis suhelda.

Ja veel, ma tahaks jubedalt märkida ära selle, et KALLIS LEELIA, KUI SA SEDA LOED, SIIS TEA, ET MA OLEN SULLE ALATI TOEKS. OLEN ALATI OLEMAS OLNUD JA OLEN EDASPIDI KA!

Mu kõht lihtsalt valutab. Naermisest. Pole ammu juba nii naernud. Istusime lihtsalt Triinu, Alexi ja Siretiga puhketoas, vaatasime algul ühikarotte ja siis juba arukat blondiini. Istusime netis, eelkõige facebookis ja siis lihtsalt naersime. Nimelt ma tegin igast teste facebooki ja siis kõige naljakamad vastused tulid Triinuga, nt see, et tema saldus on see, et ta ei vaheta kunagi sokke. See on isegi väikestviisi tõde juu. Okeiokei , nali naljakas:D Aga tglt ka oli väga lõbus naerda. Homme lähme siis Alexi ja Siretiga peole. Mina muidugi sunniviisiliselt, sest ausõna ma ei taha minna peole, kui nemad kaks on mingid elupüssid nagu alati ja siis mina olen nsm kole töllerdis. ;/ Aga noh, mis teha , ma olen vist sunnitud minema. Ma loodan, et see tuleb vähemalt lõbus.

Tegin oma käe täiega katki täna kehalise tunnis, kui kõrgust hüppasin. Täiega hakkas veritsema ja värki : / . Valus on ka siiani. Kipitab . Ja siis kogemata jooksin peaga vastu seina ka. Päris hull , ma tean :D . Aga okei, ma lähen magama nüüd, sest kell on lihtsalt väga palju.

Tsauki! :)

Unustan Sind, kuigi hing hüüdma jääb !

Ma niiiniii väga tahtsin juba eile kirjutada sellest, kui kuradi lõbus õhtu meil oli. Kõik mõttetud mured ja kõik nõmedad tunded ununesid korraga ära ja mul oli lihtsalt tore olla. Kui ma oleks juba eile sellest kirjutanud oleks see kõik palju paremini välja tulnud, sest tänasega juhtus nii palju sitta lihtsalt, aga sellest hiljem.

Eile sadas paljupalju lund maha ja nagu paljud teavad siis ma lihtsalt ARMASTAN lund. Lumi tekitab minus alati hea tunde. Puhta tunde. Sellise tunde nagu see olekski uus algus. Igal aastal, kui lumi maha tuleb, olen ma rõõmus. Ma olen isegi siis rõõmus kui libe on ja pidevalt on oht matsu panna. Need väiksed asjad muudavad mu meele heaks. Naljakas, ma tean. Pärast trenni tahtsin ma niiii väga lumeingleid tegema minna. Triinu ja Alexa liitusid minuga. Ja me tegime kõige ilusamad lumeinglid üldse. Panen pilte ka. Kugi jah, lumeinglite tegemine kujunes lihtsalt lumesõjaks. Ja siis kui Fernando ja Kaarel poodi ka veel läksid, siis oli eriti hull. Fernando on ikka eriline lammas. ;d Tõukas mind lume sisse lihtsalt. Siis me otsustasime minna Lähte peale inimesi otsima ja sellest mis edasi juhtus lugege kõik Alexa blogist, sest mina ei viitsi sellest täpsemalt rääkida ( http://alexabutterfly.tumblr.com/ ).Igatahes oli omamoodi vahva. Jahh , eile oli üks lõbusamaid õhtuid, mis viimaste nädalate jooksul olnud on. Isegi, kui päeval oli kõik halvasti, siis ühtul oli nii hea, et ma ei mäleta enam mis päeval toimuski.

Aga nüüd siis tänasest ja see ei olnud üldse nii meeldiv, kui eilne õhtu. Ma avastasin, et täiega tõsi on lause, et kõik halb juhtub korraga. Nii ongi. Meie klassis on tekkinud mingi täielik kihistumine. On välja kujunemas mingid grupid, kes lihtsalt omavahel umbes läbi ei saa või koguaeg on mingi tüli kellegi vahel vms. Asi on täiega käest ära läinud. Õhkkond on koguaeg niii pingeline ja paks, et tõesti halb hakkab. Tegelikult ka on mul selline tunne, et iga tund tahaks karjude, et lõpetage see ära juba. Kuigi ma isegi ei tea, mille nad ära peavad lõpetama :D , naljakas. Meie klassiga on tõesti toimunud mingi tõsine muutus , ma ei teagi, miks või kuidas või kuna. Aga see pole enam see. Võimalik, et ma kunagi kirjutasin oma blogisse, kui hea ja tore klass mul on ja kui ühtehoidvad me oleme, aga see kõik on muutnud nüüd. Inimesed hakkavad oma tõelist palet välja näitama. Kõik on kuidagi vastik. Selline tunne on, et igal hommikul pean ma lausa sundima ennast kooli minema ja seda mitte õppimise või õpetajate pärast. Vaid oma klassikaaslaste pärast, kes tegelikult on ju kõik väga toredad ja vahvad inimesed aga millegi pärast üketeise vastu. Tahaks seda kõike kuidagi paranda aga ma ei oska.

Täna oli mul jälle selline tunne, et tahaks karjuda, kõik enda seest välja. Enda imestuseks tekkis mul täna Tema vastu teistsugune igatsus. Täna ma igatsesin Teda, kui sõpra, kellele ma tahaks lihtsalt kõigest rääkida. Istuda ja rääkida nagu ükskord, seal järve ääres. Siis kui see rebane seal auto ees kõndis. Naljakas meenutada. Aga tõesti, ma vajan Teda kui sõpra praegu väga. Aga see on nii haige asi, et nüüd kaotasin ma sõbra ka. :( Kurb.

Viimasel ajal olen ma palju Raidoga rääkinud ja natukene isegi tema keerulist mõttemaailma mõistma hakanud. Sinuga on tõesti hea rääkida ja mulle meeldib, et sul on oma arvamus ja isegi, kui see minu omast erineb, siis mulle meeldib ikkagi, et sul see on. ;) Sinuga on hea rääkida. Aitäh, et sa muretsed mu pärast! :)

Ma lähen nüüd magama. Loodan, et täna öösel saan magada.

xoxo, Siki.

It's nothing special, it's just ME loving him.




http://www.youtube.com/watch?v=YXb1ZcfhO7k

Feelings change - memories don't.

Ma olen kodus. Ma pole kolm nädalat ennast niii hästi tundnud juba. Kodu on lihtsalt nii pörff. Ja kolm nädalat pole ma saanud nii hästi magada, kui ma sain täna öösel. Ma lihtsalt magasin terve öö. Ei mingit ärkamist ega midagi. Üks meeeletult kallis poiss suutis eile õhtul mu näole naeratuse tuua. Naeratuse, mis tuli otse südamest. Tõesti, sa lihtsalt oled minu jaoks midagi väga erilist. Kerlyn, sa ei kujuta ette, kui väga mulle meeldis Sind eile näha. Sa oled kallis. Ja tõesti 24-st tunnist jääb väheks, et me suudaks kõik oma jutud ära rääkida. Nii hea on teada, et isegi kui ma Sind mingi mitmeid kuid ei näe, siis sina oled inimene, kes ei jää kaugeks ja kellega meil mitte kunagi jututeema ära ei kao. Meil lihtsalt on millest rääkida. Varsti saame pikaltpikalt koos olla.

Ma võtan kõik sellest nädalavahetusest kodus, sest ma ei tea tõesti kuna ma jälle kodus olla saan. Järgmine nädal on meil koorilaager ja ülejärgmine nädal on noorkotkaste/kodutütarde laager. See kõik on tegelt hea ja lahe. Viib mõtted TEMAST mujale. Sain eile pildid ilmutusest kätte ja mul oli täiesti meelest läinud, et ma lasin oma lemmikpildi temast ka ära ilmutada ja nüüd ma ausõna ei tea, mis sellega teha. Ilmselt läheb see pilt lihtsalt mu mälestustekarpi. Ma ei tea, kas see oli tema jaoks ka raske. Ma mõtlen, et näha seda, kuidas ma minema kõnnin, tagasi vaatamata. Kas ta mõistis, et on mu igaveseks kaotanud? Kas ta kahetseb ka vahel? Või on ta hoopis õnnelik, et ei pea minusugust enam kannatama. Ma olen siiani kurb selle kõige pärast. Huvitav, kas mõni postitus siia blogisse ilmub ka kui ma teda ei maini v ?

Täna oli tegelikult veel üks inimene, kes suutis minult siira naeratuse välja pigistada ja see oli minu kallis tädipoeg. Ma ei rääkinud temaga kll ühtegi sõna, kuid lihtsalt tema nägemini kasvõi aknast ja teadmine, et temaga saab kõik korda, see kõik lihtsalt muutis meele heaks. Täiesti uskumatu, et see kõik juhtus juuli kuus. Nii kaua aega tagasi tegelikult. Mulle tundub nagu see kõik oleks olnud eile. Kõik on lihtsalt niii meeletult halvasti läinud sel aastal. Ametlikult minu elu halvim aasta. See peaks tglt olema sweet16 aasta ju. Ma tahan loota, et enam hullemaks ei lähe, et nüüd saab elu ainult paremaks minna, aga mul ei ole piisavalt usku sellesse. Nüüd tuli mul meelde, kuidas Rasmus ütles mulle, et tema usub minusse, tema usub, et ma suudan oma elus uue lehekülje pöörata. Ma tahan seda teha, väga tahan.

Ma lähen varsti trenni. Saan tantsida. Ennast välja elada, olla oma pörffide inimestega. Kõik mured unustada.

Ja muide mu TULNUKAS TAUN, ma juba igatsen Sind! (L)

xoxo, Siki.

Ma kirjutasin pool teksti ära ja siis kustutasin ära jälle. Viimased kaks päeva ongi olnud nii, et ma kirjutan siia midagi, kuid see ei tundu piisavalt hea olevat ja ma kustutan selle lihtsalt ära. Viimasel ajal on üldse palju juhtunud, millest ma pole kirjutanud. Üldse kirjutan ma vähe sellest, mis ma teen. Enamasti ikka sellest, mis ma tunnen.
Ma isegi ei oska öelda praegu, kuidas mul läheb. Mitte enam kõige halvemini aga ka mitte hästi. Ma ei teagi, mis see on. Ilmselt tühjus. Ma üritan naeratada ja näida õnnelik, kuid tegelikult olen ma täiesti katki. Ma saan täna koju. See on üks väheseid positiivseid asju mu elus praegu üldse. Koolis läheb ka kõik halvasti. Keskendumisvõime on täiesti null ja tänu sellele on mul koguaeg kõik õppimata ja täna sellele on mul kõik kahed. Pole just eriti tore. Ma olen ennast niii käest lasnud. Aga samas tunnen ma, et pole mingit põhjust pingutamiseks. Kõik käib närvidele.
Praegu istun ma meedia tunnid. Tervelt kaks tundi olen täiesti tühja passinud. Järgmise tunni ajal pean filmima mingit pläusti. Ausalt ei huvitu ma enam millestki. Ma ei viitsi isegi enam fotokat kätte võtta. Nüüd saavad ilmselt kõik aru, kui valesti minuga asjad on. Kui ma isegi fotokat enam kätte ei viitsi võtta. Ma olen iseennast kaotamas. Kui ma koju jõuan kirjutan kõigest veel . Nädalavahetusel saan vähemalt oma Annikaga kokku.

Elo, ma loodan, et sa tead, et võid mu peale alati loota. Kui sul on raske, siis ainult ütle ja ma seisan su kõrval! Sa tead küll, kui hea tiim me oleme ! (L) Ole tugev, kallis!

Armastust ei eksisteeri !

Kõik. Viimased pisarad. Ma armastan Sind igavesti edasi. Ma elan lootusega, et sa tahad mind kunagi tagasi. Et sa mõistad, kui palju ma Sind tegelikult armastan ja seda, et keegi teine ei hakka seda iial nii tegema. Sa ei kujuta ette, kui kuradi õnnelikuks sa mind muutsid. Sa ei kujuta ette, kui kuradi hästi ma ennast tundsin koos sinuga olles. Lihtsalt minu jaoks olid ja oled sa see õige. Ma ei muuda oma arvamust, ma ei muuda oma armastust. See hakkab jälle pihta. Ajalugu kordub. See kõik, kui loll ma olen. See kui palju ma armastan ja kui palju ma haiget saan. Loodud olema üksi. Ma vajan kallistusi ja suudlusi. Ma vajan seda, et ma saaks öelda, et sa oled minu oma. Ma vajan Sind. Ma lihtsalt armastan Sind niiiii fucking paljuuu. Krt klll. Ma ei jõua enam. Ma ei taha.
Hetk tagasi oli mu elu raskeim hetk. See kõik sai läbi. Lihtsalt kallistada Sind, pöörata selg ja minema kõndida. See on niii raske. Ma ei suutnud ikkagi oma pisaraid alla suruda. Ma ei suutnud mitte nutta. Ma ei suuda iial leppida sellega, et ma olen MITTE KEEGI sinu jaoks. Kõik kaotas nagu reaalselt ka mõtte.

Ma ei mõista, kuidas see võimalik on, et ühel hetkel on kõik korras ja teisel tahaks jälle lihtsalt ära surra. Ja päriselt surra. Kuidas on üldse võimalik kaotada kaks head inimest korraga, nii kuradi head, et elul pole mõtet ilma nendeta. Inimesed teevad alati seda, mida õigeks peavad. Mina teen seda mis õige on. Ja nüüd ei taha enam eksisteerida !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Praegu on mul tunne, et ma tahan nutta. Niii halb tunne on, sest ma olen niii kuradi loll ja ei mõista lihtsalt keemiat. Ma jookseks hea meelega peaga vastu seina praegu. Õhh, see muudab mu niiiii kurvaks. Ma istun ööd läbi üleval ja õpin keemiat ja ma ei saa sellest aru. Kui ma lähen konsultatsiooni, siis õpetaja lihtsalt ei õpeta mind. Mida ma tegema peaksin ?????????????? :'( Ma lihtsalt lähen hulluks. Tunne on kõige halvem ever. Homme on mul kolm keemia tööd, kaks neist on järeltööd. Tegelikult on sul Rainis õigus, et ise olen ma selles süüdi, et õigeaegselt asju ära ei teinud, aga ma tõesti ei oska juu. :( Saksa keele töö ka homme vaja järgi teha. Klassipidu on ka homme. Vähemalt seegi teeb tuju veidi paremaks, et saab ennast homme õhtul vabalt tunda. Laupäeval põen ühikas pohmakat ja pühapäeval Tallinnas. Lähme meedia klassidega Sõnasõja salvestust vaatama. Tõotab vahva tulla! Isegi see kõik ei suuda mind positiivsemaks muuta. Kui ma blogimise lõpetan, siis pean ma uuesti keemia juurde naasema ja mu äratuskell ka ei tööta juuu ! Mu kullakallis 10 klass, kõik, kes te mu blogi jälgite. Andke andeks, kui ma ei suuda oma keemiat ära vastata ja ma koolist välja kukun. Jään teid igatsema! ( kindlasti ei ole see asi praegu üldse nii hull, et ma välja peaks kukkuma, aga tõesti mul on selline tunne! )

See kõik algas tegelikult juba reedel. Ma isegi ei tea mis põhjusel. Vb oli selles kõiges süüdi see, et ma ei saanud koju minna. Pidin hoopis Tallinnasse minema. Tegelikult ei taha ma sellest rääkida nii nagu keegi tõesti oleks sundinud mind sinna minema. Vabatahtlikult läksin. Ma tunne alati Tallinnas käimisest tegelikult rõõmu. Alati on tore näha ju sugulasi, keda pole niiii kaua näinud. Kuid seekord oli miski täiesti teisiti. Ma põhimõtteliselt ei rääkinudki kellegagi. Olin koguaeg üksi. Niii kuradi paha tuju ja nõmekas oli olla. Kõik sugulased küsisid, et kas midagi on juhtunud, et ma nii tujust ära olen. Ma tõesti ei osanud öelda, mis oli juhtud, sest ma tõesti ei tea, mis juhtus. Mul on mingi kõige haiglasem stress üldse praegu vist, juba tegelikult reedest saadik. Ma ei saa magada ja sellest tulenevalt on mul silmade all kortsud ka juba. See on kohutav lihtsalt. Mul on koguaeg niii halb olla ja tunne, et tahaks nutta. Ma tõesti olen väga rööpast väljas. Üheks suureks põhjuseks on ilmselgelt keemia. Ma tõesti ei taha koolist välja lennata keemia pärast. Ma ju üritan ja proovin ja tõesti tahan sellest aru saada, kuid ma ei saa. Ma ei mõtle millelegi viimasel nii palju kui keemiale. Ma tõesti kardan seda tundi. Enne igat tundi tahaks ma hoopis ära joosta või nutma hakata. See lihtsalt kõik on niiiii ebaselge ja nõme ja vastik mu jaoks. Peale selle tundub mulle, et see õpetaja ei tahagi mind õpetada. Ma olen igatahes väga kurb ja tõesõna masendunud viimasel ajal. Mu halb enesetunne käib ka närvidele juba. Peavalud, peapööritused, iiveldus, külmavärinad, südamevalud, põlvevalud, selg jnejne. MIS TOIMUB MINUGA?

Viimasel ajal on mulle väga hakanud tunduma, et inimesed ei saa minust aru. Ma lihtsalt olen nii keerulise iseloomu ja suhtumisega. Keegi siin ei tunne mind nii nagu ma tahaksin. Kõik on niii halb ja paha. :( Keegi lihtsalt ei mõista mind. Vahel ei mõista ma iseennast ka. Aga niinii raske on kõigega leppida. Üleüldse, ma ei saa aru miks ma mõningaid asju teen ja mõningad asjad tegemata jätan. Miks ma saan vihaseks inimeste peale, kes tglt minust hoolivad? Kaupo, ma pean su ees vabandama, et ma Sinu suhtes nii ülbe ja vastik olen olnud viimasel ajal. Anna andeks. Sa oled mulle meeletult kallis ja ma loodan, et see, et ma selline värdjas olen, ei riku meie sõprust. Ma TÕESTI ei taha Sind kaotada.
Gerda, ma ei tea, kuidas sa seda teed, kuid vahel mulle tundub, et Sa oled tõesti ainus, kes tõsiselt mõistab, mis minuga toimub. Ja ausalt oled sa vist ainus siin, kellele ma saan rääkida, mis tegelikult toimub mu sees. Sa lihtsalt ei naera selle kõige üle, ükskõik kui toter see ka poleks. Tõsiselt kallis oled.
Aleksandra, sa oled vist kõige ausam inimene üldse minu tutvusringkonnas. Vahel oled sa tõesti veider, kuid ma armastan Sinu juures seda veidrust. Oled mulle tõsiselt südamesse pugenud ! :)
Hetkel on need kolm inimest tõesti liigagi suurepärased minusuguse ( siia kõik kõige halvemad sõnad ) jaoks. Te tõesti olete väga olulised !
TAHAN NIIII VÄGA KOJU, OMA VOODISSE, TAHAN KODULÕHNA, TAHAN PÜHAPÄEVA HOMMIKUL PANNKOOKE MAASIKATOORMOOSIGA, TAHAN VAADATA OMA TELEKAST FAMILY GUYD JA SIMPSONEID, KELL 1 ÖÖSEL, TAHAN VAADATA HOMMIKUL KELL 6 MUTIKAID, TAHAN OMA SOOJA TEKKI, TAHAN OMA VILLASEID SOKKE. KURAT , MA TAHAN KOJU !!!!!!!!!!!!!!!!

Lugesin just Elo blogi ja Elo , muideks, minu mandariini hooaeg hakkas ka tänasest ; d !
Ega ma midagi muud öelda ei tahtnudki. Ikka veel on paha tuju !

Tegelikult teeb mind kurvaks see, kui keegi oma pahameelt lihtsalt minu peal välja elab !

TAHAN KOJU ! :(

Ma olen täna kurb. Terve päeva on olnud selline vastik tunne. Ma mõtlen koguaeg sellele, et millal ma juba koju saan. PÄRIS OMA KOJU! Ja teate, mõtlesin välja, et alles kolme või nelja nädala pärast, sest mul on niii paljudele nädalavahetustele kõik asjad planeeritud. See on niii kurb . :( Väga nõme ja tühi tunne tekib, kui sellele mõelda.

Vahel ma mõtlen sellele, et miks ma nii imelik olen. Noh, et miks mu tujud koguaeg nii kõiguvad. Võiks ju nii olla, et mõned päevad järjest oled rõõmus ja siis kurb vms. Aga mitte nii, et ma suudan päeva jooksul olla : rõõmus, vihane, kurb, õnnelik, masendunud, pettunud jnejnejne. See ajab närvi. Täna ma igatsesin oma vana kooli ka, JÄLLE !

Must-valgete piltide aeg on vist . :)

The spaces between your fingers were created so that another's could fill them in.

I may have faith strong enough to move mountains, but if I have no love, I'm nothing.

Jep, ma täna igatsen Sind kohe eriti palju ! :) (L)

Ma tahaks , et minu elu ka ükskord niii korras oleks, et ma võin öelda : MA OLEN ÕNNELIK !