Unustan Sind, kuigi hing hüüdma jääb !

Ma niiiniii väga tahtsin juba eile kirjutada sellest, kui kuradi lõbus õhtu meil oli. Kõik mõttetud mured ja kõik nõmedad tunded ununesid korraga ära ja mul oli lihtsalt tore olla. Kui ma oleks juba eile sellest kirjutanud oleks see kõik palju paremini välja tulnud, sest tänasega juhtus nii palju sitta lihtsalt, aga sellest hiljem.

Eile sadas paljupalju lund maha ja nagu paljud teavad siis ma lihtsalt ARMASTAN lund. Lumi tekitab minus alati hea tunde. Puhta tunde. Sellise tunde nagu see olekski uus algus. Igal aastal, kui lumi maha tuleb, olen ma rõõmus. Ma olen isegi siis rõõmus kui libe on ja pidevalt on oht matsu panna. Need väiksed asjad muudavad mu meele heaks. Naljakas, ma tean. Pärast trenni tahtsin ma niiii väga lumeingleid tegema minna. Triinu ja Alexa liitusid minuga. Ja me tegime kõige ilusamad lumeinglid üldse. Panen pilte ka. Kugi jah, lumeinglite tegemine kujunes lihtsalt lumesõjaks. Ja siis kui Fernando ja Kaarel poodi ka veel läksid, siis oli eriti hull. Fernando on ikka eriline lammas. ;d Tõukas mind lume sisse lihtsalt. Siis me otsustasime minna Lähte peale inimesi otsima ja sellest mis edasi juhtus lugege kõik Alexa blogist, sest mina ei viitsi sellest täpsemalt rääkida ( http://alexabutterfly.tumblr.com/ ).Igatahes oli omamoodi vahva. Jahh , eile oli üks lõbusamaid õhtuid, mis viimaste nädalate jooksul olnud on. Isegi, kui päeval oli kõik halvasti, siis ühtul oli nii hea, et ma ei mäleta enam mis päeval toimuski.

Aga nüüd siis tänasest ja see ei olnud üldse nii meeldiv, kui eilne õhtu. Ma avastasin, et täiega tõsi on lause, et kõik halb juhtub korraga. Nii ongi. Meie klassis on tekkinud mingi täielik kihistumine. On välja kujunemas mingid grupid, kes lihtsalt omavahel umbes läbi ei saa või koguaeg on mingi tüli kellegi vahel vms. Asi on täiega käest ära läinud. Õhkkond on koguaeg niii pingeline ja paks, et tõesti halb hakkab. Tegelikult ka on mul selline tunne, et iga tund tahaks karjude, et lõpetage see ära juba. Kuigi ma isegi ei tea, mille nad ära peavad lõpetama :D , naljakas. Meie klassiga on tõesti toimunud mingi tõsine muutus , ma ei teagi, miks või kuidas või kuna. Aga see pole enam see. Võimalik, et ma kunagi kirjutasin oma blogisse, kui hea ja tore klass mul on ja kui ühtehoidvad me oleme, aga see kõik on muutnud nüüd. Inimesed hakkavad oma tõelist palet välja näitama. Kõik on kuidagi vastik. Selline tunne on, et igal hommikul pean ma lausa sundima ennast kooli minema ja seda mitte õppimise või õpetajate pärast. Vaid oma klassikaaslaste pärast, kes tegelikult on ju kõik väga toredad ja vahvad inimesed aga millegi pärast üketeise vastu. Tahaks seda kõike kuidagi paranda aga ma ei oska.

Täna oli mul jälle selline tunne, et tahaks karjuda, kõik enda seest välja. Enda imestuseks tekkis mul täna Tema vastu teistsugune igatsus. Täna ma igatsesin Teda, kui sõpra, kellele ma tahaks lihtsalt kõigest rääkida. Istuda ja rääkida nagu ükskord, seal järve ääres. Siis kui see rebane seal auto ees kõndis. Naljakas meenutada. Aga tõesti, ma vajan Teda kui sõpra praegu väga. Aga see on nii haige asi, et nüüd kaotasin ma sõbra ka. :( Kurb.

Viimasel ajal olen ma palju Raidoga rääkinud ja natukene isegi tema keerulist mõttemaailma mõistma hakanud. Sinuga on tõesti hea rääkida ja mulle meeldib, et sul on oma arvamus ja isegi, kui see minu omast erineb, siis mulle meeldib ikkagi, et sul see on. ;) Sinuga on hea rääkida. Aitäh, et sa muretsed mu pärast! :)

Ma lähen nüüd magama. Loodan, et täna öösel saan magada.

xoxo, Siki.