Ma olen täna kurb. Terve päeva on olnud selline vastik tunne. Ma mõtlen koguaeg sellele, et millal ma juba koju saan. PÄRIS OMA KOJU! Ja teate, mõtlesin välja, et alles kolme või nelja nädala pärast, sest mul on niii paljudele nädalavahetustele kõik asjad planeeritud. See on niii kurb . :( Väga nõme ja tühi tunne tekib, kui sellele mõelda.

Vahel ma mõtlen sellele, et miks ma nii imelik olen. Noh, et miks mu tujud koguaeg nii kõiguvad. Võiks ju nii olla, et mõned päevad järjest oled rõõmus ja siis kurb vms. Aga mitte nii, et ma suudan päeva jooksul olla : rõõmus, vihane, kurb, õnnelik, masendunud, pettunud jnejnejne. See ajab närvi. Täna ma igatsesin oma vana kooli ka, JÄLLE !

Must-valgete piltide aeg on vist . :)