Thursday, January 27, 2011

Algul ei saa vedama pärast ei saa pidama või siis õhtu, mis algas katastroofiga, kuid lõppes suurepäraste inimeste ja tunnetega ? ;D

Niisiis olen ma ikka koolimajas. Jah juba kella kolmest päeval ausalt. Ja kell on praegu juba peaaegu 11 õhtul. Väsinud? Jah. Homseks palju õppida? Jah ja kuidas veel. Aga see ei riku enam meie tuju. Kuigi, alguses tundus see kõik masendav. Aga koos suurepäraste inimestega tunduvad kõik suured mured nagu väikeste tolmukübemekestena. Okei, ma räägin siis miks ma koolis olen. Nimelt mina, Triinu, Elo ja Kaarel otsustasime võtta osa ühest videokonkursist. See peab valmima pühapäevaks tegelikult aga mei kallis ajaloo õpetaja tahab seda juba homme näha, niiet meil on äärmiselt kiire. Nii tegelt olin ma natuke eemal, sest tegime oma filmile lihtsalt kiire lõpu ära praegu, mis minu meelest on super. Lihtsalt kõik see tiim ja kõik see. Kui me kella kolme ajal siia tulime, tundus see kõik nagu masenduse tipptund, sest kõigi tujud olid mingi miinus null ju. Aga nüüd, me lihtsalt oleme super tiim. Kui me isegi ei võida seda võistlust, siis olen ma ikkagi suurepäraselt õnnelik, et me millegi sellisega hakkama saime ja midagi sellist kõik koos tegime ja tõesti parimate inimestega üldse. Mida rohkem me koos oleme, seda kallimaks üksteisele saame. See on super. Ja mind tõesti ei huvita homne füüsika kt ja arutlus, sest see kõik oli seda väärt. (L) Teid, Kaarel, Elo ja Triinu. Meie tiim on super! ( ma tõesti ei tea mitmendat korda ma seda kirjutan siia )
Aga ma ei saa muud moodi , ma pean kirjutama ka sellest mis halb on. Nimelt olen ma tõsiselt pettunud ühes inimeses, kes tundus mõned päevad tagasi minu jaoks supersõbranna. Anna andeks aga ma ei suuda aksepteerida seda, kui ego sa oled. Sa tahad, et ma oleksin toeks sulle siis, kui sina tahad tegeleda oma unistustega, kuid sa ei arvesta sellega, et ka mina tahan tegeleda sellega, mida mina armastan. Ma ei mõista sind. Kui sa tõesti oledki selline, et vahetad oma sõpru sama kiiresti kui oma stiili, siis anna andeks, ma ei taha enam sinuga suhelda. LIHTSALT EI TAHA! Ükskord viskab ka mul üle ja tea, et sa pole ainus bitch selles majas.
Homme ja ülehomme on tõsiselt kiire ja paljupalju teha. Ma ei kujuta ette kuidas me sellega hakkama saame. Aga samas ma tean, et saame, sest homme ja ülehomme on peaaegu sama tiim, mis tänagi ju. Ja sellega täna saime hakkama ju. Mul on tunne, et me oleme kõigeks võimelised ja oleme ka vist.
Okei, kõik . Tegelen nüüd teiste asjadega ja kui ühikasse jõuan, siis hakkan õppima.
Olge tubli.
( Kaarel, Elo ja Triinu tervitavad mu blogi lugejaid. )
xoxo.

Tuesday, January 25, 2011

Googeldasin su nime ja leidsin sealt kõike positiivset. Mul on väga hea meel, et sul hästi läheb ja su unistused teoks saavad. Tõsiselt ! :) Ma loodan, et kõik ongi kõige paremini. On asju, mida ma tahaks veel teada, kas kõik on ok, aga ma ei saa neid googeldada. Kõike head Sulle. Ja ma peaksin nüüd Andryt tsiteerima.
Ma tänan Sind!

Monday, January 24, 2011

Rahva tungival soovil või õigemini Marguse tungival soovil kirjutan ma siis siia miskit head ja huvitavat. Ma ei teagi, millest teile kirjutada, sest mul pole mingeid emotsiooni kõikumisi praegu. Midagi tähtsat ja märkimisväärset ei olegi olnud peale selle, et täna on esmaspäev :D. Ei tegelikult nali. Ma tahtsin hoopis kirjutada, et alustasin oma juuste blondiks värvimisega ja olen praegu täielik karamell. Nädalavahetusel värvin veel. Siis olen superblond jälle ;d. Ma ei oskagi teile eriti midagi kirjutada. Aa, homme hakkame Triinuga videot tegema, mul on kunstiajaloos töö ja äike-päike Fellil on väike. Mul on selline tunne, et siin ühikas ja koolis hakkab draama tekkima jälle. I like it ! :d Ei tegelt musikesed, kasvage suureks. Pole mõtet . Aga noh kuna see pole minuga seotud, siis ei hakka ma ka oma nina sinna toppima. Ja kõigele lisaks sain ma füüsika kontrolltöö kahe! FUNFUNFUN!
Olgu musikesed. Tsauki ! (L) Ilusat und !

Saturday, January 22, 2011

Õppides tundma, kedagi keda veel ei tunne ... Iseennast !

Vahest on mul tunne, et keegi ei kuulagi mida ma räägin. Et see ei lähe lihtsalt kellelegi korda. Ma tean suurepäraselt, et ma ei peaks oma nina nii palju teiste asjadesse toppima ja ma peaksin laskma inimestel oma elusid ise elada ja oma vigu teha, kuid ma räägin seda kõike, mis ma räägin ainult sellepärast, et ma hoolin nii väga. Ma tahan, et Teil, mu sõpradel läheks paremini kui minul. Kui ma ei saa oma elu korda teha, siis ma loodan, et suudan kuidagi Teie elusid parandada. Võimalik, et see on täielikult mingi illusioon või vale arusaam, kuid ma tahaks et ma suudaksingi nii teha. Suudaksin teha nii, et teie elud oleks paremad. Mul on vist sünnist saadik olnud mingi vajadus kedagi aidata, ükskõik keda. Ma lihtsalt olen alati selline olnud, kes tahab nagu elusid päästa. Kõik linnukesed ja loomakesed tassisin ma koju ja kui emme ei lubanud neid tuppa tuua, siis me alati sõberitega mõtlesime midagi välja. Nagu me ükskord tegime kassipoegadele keldrisse pesa ja siis viisime neile koguaeg süüa ja otsisime neile kodu. Ja leidsimegi. Või siis, kui ma endale kassi võtsin. Ta oli nii armas ja nii kaitsetu. Ma lihtsalt ei suutnud teda maha jätta. See on minu loomuses. Teiste pärast muretsemine. Ma ei oska nagu teistmoodi. Mu süda valutab isegi nende inimeste pärast, kes ei kuulu mu lemmikute hulka. Isegi nende pärast, kes on mulle mingi jama kokku keeranud. Imelik olen, ma tean, olen sellest ammu juba aru saanud.

Kui ma väike olin ja rattaga sõitma õppisin, siis kukkusin palju. Aga alati tõusin üles ja proovisin uuesti. Nii kaua kuni selgeks sai. Nii kavatsen ma käituda ka oma ülejäänud elus. Kukun ja tõusen. Usun endasse ja ei anna alla. Võidan. ( Killuke minu kirjandist )

Tuesday, January 18, 2011

Ära seisa mu haual ja nuta mind taga,
mind pole seal, ma vaikselt ei maga.
Ma lendan koos tuultega taeva all,
ma olen talvehommiku hall.
Viljapõllul ma paistan päiksena suvel,
sügisel su juurde vihmaga tulen.
Kui hommikul ärkad ja taevas näed linde,
neid vaadates võid olla päris kindel,
et laulan seal eemal koos nendega,
kuid öösel muutun täheks ma.
Ära seisa mu haual ja ole kurb,
mind pole seal, see polnud mu surm...
Vikerkaare maale viis mu tee,
Inglina kaitse Sinu eluteel.

(Miski, mida ei saa sõnadesse panna, miski mida ei saa unustada, miski millega on võimatu leppida, miski mis on raske, miski mida ei saa ära hoida. Tuleb vaid uskuda, et on olemas parem paik ja nad kõik on seal ! )


Täiesti tavaline teisipäeva õhtu, ma olen väsinud, istu arvutis ja söön san diego krõpse, kuigi peaksin füüsikat õppima. Mu peas on tegelikult nagu mingi tuumaplahvatus käinud. Ma tahtsin nii paljust kirjutada, aga pea on tühi. Niiet ma kirjutan siis sellest, mis meeles on veel. Ehk siis kallid lugejad, nüüd saate te ülevaate minu pühapäevast, esmaspäevast ja võib-olla isegi tänasest ehk teisipäevast.




Niisiis pühapäev. See oli ausalt üks päris huvitav päev/õhtu/öö. Ehk siis oli äärmiselt positiivne uudis see, et ma ei pidanudki bussiga lokksuma, vaid Maikko tõi meid Lähtele ära. See oli nagu super. Aga sellest tuli pärast mingi haige draama niiet, ma parem ei kirjuta sellest täpsemalt. Õhtul otsustasime Felli sünnipäeva tähistada. Mina tegin plaani juua üks purk siidrit ja magama ära minna, kuid mu plaan oli vigane ja ei läinud läbi:D . Tegelikult ma usun, et teie mu blogi lugejad osakate ju mu saladusi pidada, niisiis ma panen siia mõningased pildid ka. Ja kui ma midagi siia lähitulevikus ei kirjuta, siis teadke, et ma olen Triinu poolt tapetud :d. Ei tegelikult oli mul tore ja ma suutsin kõik unustada, mis vähegi minust tusatunnet tekitas. Väga palju sain naerda igatahes. Magama läksin kunagi kella poole kolme ajal vms.


Esmaspäeva hommikul oli mul tõsiselt hea olla, ma mõtlesin, et võib mägeśid liigutada. Kuid ma pean tunnistama, et esmamulje on petlik või ära hõiska enne õhtut, sest juba esimese tunni ajal hakkas mullegi haigus nimega pohmell kohale jõudma. Ja see oli päris hull. Mul oli ikka väga halb olla ja sellest oli tingitud ka mu paha tuju ja üliemotsionaalsus. Päris paljud asjad tunduvad tühused ja halvad pohmelliga. Aga siis ma magasin ja hakkas parem. Õhtul sain korra Frediga ka kokku. Rääkisime juttu, lihtsalt kuidas meil läinud on. Tore on teada, et Sul hästi läheb. Ma juba muretsesin Su pärast, ausalt ka. Nüüd ma saan kohe öösel paremini magada ; d.


Täna hommik oli päris ok. Kõik oli normaalne. Üldse kuidagi imelikult hea tuju oli mul täna, ma panin jumala segast tglt. Katus sõitis ära. Elo on igatahes ristitus kopameheks :d. Ja kõik mängivad seda numbrimängu, ma ei saagi aru, mis teema sellega on. Käisin täna oma uurimustöö juhendaja juures ka ja sain ikka väga palju targemaks. Suht tore. :) Aga juhtus tglt miski, mis ajas mu tuju täiega nulli ka ja see oli see, et ma tegin keka tunni ajal endale haiget jälle ja ei saanud trenni minna. Ma võtsin isegi geelküüned ära trenni pärast ja nüüd ei saa minna, sest jalg on jälle valus. Igatahes võtsin kokku ja läksin vähemalt suusatama õhtul koos Piiaga. Kuna me oleme ilmselgelt suusatamises väga halvad, siis me otsustasime natukene harjutada ja ausalt öeldes me areneme suht. Siis käisin pesus ja siis tuli Kaarel oma hullu ideega, et ta läheb jalkat mängima ja , et ma pildistaks. Sellel hullul olid ainult lühikesed püksid ja pluus ju. Mu segane on ta ikka küll. Aga mis seal siis ikka, muidugi ma pildistasin ju. :) Ja nüüd , siin ma siis olen. Mõtlen, kuna mul tuleb vaim peale, et füüsikat ja ajalugu õppima hakata. Eks näis. Õhtu on veel noor ju, aega on selle kiire asjaga. :D ehk siis see tähedab, küll ma kunagi tehtud saan. Füüsikas küll kolme saada ei tahaks ja arvestust teha aga eks näis kuidas mul läheb selle teostamisega. Tegelt oota, ma kohe ütlen teile seda ka, et mis ma inglise keele tsükkli sain. Heh, nelja sain. Nagu ma lootsingi. Tore. Kehalises on ka kaks viite juba.
Okei, võtan kokku ennast nüüd.
Tsauki ja olge tublid.
xoxo .
;*

Saturday, January 15, 2011

Nädalavahetus. Nagu ikka olen ma täiesti kodus ja naudin täiel rinnal seda, et ma saan lebotada ja telekat vaadata. Tegelikult ma valetan, sest ma just lõpetasin oma uurimustöö tegemise selleks korraks ja saatsin oma uurimustöö juhendajale ka ära. :) Tegelikult mul on natukene kurb meeleolu pragu.

Ma mõistsin, et SURM mõjub meiele kõigile täpselt ühtemoodi. Oled sa vana või noor, see mõjutab meid kõiki sügavalt. See on meie kõigi jaoks uskumatu ja sellega on raske leppida. Samas me mõistame kõik seda, et me ei saa surma ära hoida, vaid peame sellega leppima. See ongi selle juures kõige raskem. Hetkel on minu jaoks tegu küll täiesti tundmatu inimesega. Aga siiski oled Sa mu sugulane ja nii kurb on olla. Kõige raskem on see, et ma kardan, et sa võid kõige rohkem elada hommikuni ja mul ei olegi võimalust sinuga kunagi tuttavaks saada. Niiet inimesed kasutage oma võimalusi, kasutage neid hästi. Võimalused saavad otsa. Nagu ka aeg saab otsa. Miski pole igavene.

Täna käisime Siretiga pildistamas, õigemini, mina pildistasin teda. Suht ilus värk tuli. Tantsutrennis käisin ka. Ja minu Andry tuliiiiii. See muutis kõik suurepäraseks, kogu nädala ja nädalavahetuse ja üldse kõik. Ta naeris küll mu üle koguaeg aga ma olen ikkagi sitaks õnnelik, et ta tuli. Ta on ikka niii musi mul . (L) Ta on see sõpa, kes ei jõua ära oodata millal ma tema juurde lähen, vaid see musi tuleb ise. (L) Kallis oled tibulinnu.
Egas rrohkem midagi. Homme Lähtele tagasi.
Olge tublid.
xoxo. ;*

Thursday, January 13, 2011

Naertus, hetk, mil kõik tundub olevat perfektne.


Minust pole juba väga kaua midagi paljuütlevat kuulda olnud. Mõned vastikud ja murettekitavad laused ainult. Lihtsalt mul ei ole aega ega tahtmist olnud. Viimasel ajal on ainult paha tuju ja väsimus. Kuigi on mõned hetked ja mõned inimesed, kes mu näole naeru ja südamesse õnnelikusse toovad, isegi kui ainult korraks. Viimasel ajal on need olnud Triinu ja Kaarel. Täna suutis mu oma unekast ja tujukusest välja tuua Doris.



Pühapäeval enne kui Lähtele tulin, siis käisin Laura juures küüsi panemas. Jah , nüüd olen hull piff ikka. Hästi hilja jõudsin ühikasse niiet ei jõudnudki suurt midagi teha. Esmaspäeval koolis oli ka sama mõttetu nagu alati koolis on. Ainult väga tore oli näha neid kullakesi, kellest ma kaks nädalat eemal olema pidin. Ausalt ma ei viitsi vist igast oma päevast sel nädalal rääkida, sest see oleks mõttetud minu jaoks. Terve nädala on üks väga hull väsimus peal olnud ja koguaeg on mingi nukker tuju. Ma isegi ei tea miks. Vahest ma mõtlen, et sellepärast, et ma kodus ei rääkinud eriti ja nüüd siin ka ei jõua rääkida aga ma kahtlen selles. Tervis on ka pahaks läinud. Nii mu tervisel kui ka tujul saab vahest kehtivusaeg läbi. Bullshit, i know.



Täna käisin suusatamas, enne keka tundi Doris suutiski oma andekusega mu päeva paremaks teha. Thank you, you made my day ! (L) Igtahes jah , üle kolme aasta pole ma suusatanud ja nüüd lõpuks. Kukkusin väga palju, aga ma pean tunnistama, et mulle isegi imekombel meeldib suusatada. Ainult, et mu jalg hakkas jälle valutama. Pole sel nädalal trennis ka käinud sest jalg on nii valus lihtsalt.

Üks asi veel, või õigemini kaks. Inimesed käituvad vahest nii lapsikult ja enesekeskselt ja ajavad mind oma sellise käitumisega nii närvi lihtsalt. Palun mõelge enne, kui midagi teete või ütlete, sest see võib olla väga labane ja nõme. Nii nõme, et te ise ka aru ei saa, kui nõme see oli. Vb ma ise käitun vahest ka nii, aga see selleks. Pean ühe asja veel endast välja saama ja see on see, et kui SUL on halb tuju, siis palun ära ela seda minu peal välja. Ma ei ole seda ära teeninud. Mina oma paha tuju SINU peal ju välja ei ela. Ma olen omaette vaikselt. Lihtsalt, ausõna, ka mina oskan ülbe bitch olla ja halvasti öelda, solvuda ja sitta keerata. Ma ei ole alati nii tore. Varsti oled sa mu viinud selle piirini, kui ma ei tahagi sinuga enam lihtsalt suhelda ja vot nii see käibki !

A ja mu kallid klassikaaslased, kes te mu blogi loete, siis teadke, et kui ma kirjutan siia kunagi midagi sellist, et mul on tunne, et ei sobi siia ega meie klassi ja kirjutan, et lähen siit ära. Siis ärge võtke seda üldse tõsiselt. Asi ei ole selles, et ma ei armastaks teid enam või asi, ei ole üldse Teis. See on kõik mu tujutsemise ja väsimuse ja muu sellise jama pärast . (L) you.
Siia sai nüüd küll vähemalt kolm asja.
Homme saab koju ja nüüd ma hakkan nuudleid sööma ja oma ajaloo arutlust tegema.
Tsauki!
xoxo.

Tuesday, January 11, 2011

Uus aasta, uus algus my ass noh. Kõik on täpselt sama jama nagu alati ! Fuck you kool, fuck you all, fuck you F.

Saturday, January 8, 2011

Ausalt olen ma praegu nii pissed off. Tra ma saan aru, et ma olen igav ja kole ja nõme inimene, aga miks sa üldse minuga suhtled. Miks sa minuga suhtled, kui tegelikult ei kõlba mind oma sõpradelegi tutvustada. Tead, ma oleks seda ükskõik kellest uskunud, aga mitte kunagi Sinust. See pole lihtsalt see inimene, keda mina kunagi tundsin. Ma tean, et ma tihti ei leia Sinu jaoks üldse aega, aga alati leian ma kasvõi natukene aega, et Sinuga välja tulla. Ma tean, et seekord oli see küll väga hilja õhtul. Aga fuck yeah, ma helistasin ikkagi sulle kuigi ma olin nii väsinud. Ma ikkagi tahtsin Sind näha, sest kes teab, kuna sul tekib aega, et siia jälle tulla . ( sa ei käi siin üldse tihti ) Oleks ma teadnud, et sa nii käitud, siis poleks ma tõesti pidanud Sulle üldse helistamagi. Ma ei saa Sind sundida minuga koos olemaga, minu sõbranna olema või minuga suhtlema. Ma tõesti arvasin, et mitte kunagi ei saa mingid kutid meie vahele tulla aga nagu näha, siis saavad küll !
MA OLEN LIHTSALT VÄGA PETTUNUD !
Ma vaatasin täna enne, kui pessu läksin, et šampooni pudel on tühjaks saanud ja siis võtsin teise pudeli ja küsisin Sireti käest, et kas see on tavline šampoon. Siret ütles, et jah . Issi aga kõndis mööda ja hakkas täiega naerma ja ütles, et ei see on eriline. Siis ma otsisin käterätikut ja issi küsis, et kas ma otsin erilist käterätti või :D . Ja nii mõnitas ta mind veel kaua. Siis ta ütles Martenile, et meie Siki on lihtsalt loll ja venna ütles, et Ei , ta on lihtsalt eriline ! :D :D
Seekord läks ikka väga hästi. ;d

( L )


You're the best damn thing, that my eyes have ever seen !


You’re one & the best thing in my creepy dark world ( L )

I hope you understand, I love you and care for you. I know I don’t say it often enaugh, but that is something I’d like to change.

Friday, January 7, 2011

Väljas tuiskab ja toas teki all on ka jube külm. Ma vaatan nightchati ja minu arust on see üks maailma kõige nõmedamaid ja ajuvabamaid saateid üldse. Miks ma vaatan seda siis üldse? Miks ma üldse teen vahest selliseid asju, mida ma tglt teha ei taha, asju mis mulle ei meeldi ? Isegi see muusika on halb ja täielik vaibakloppimine. Täiesti haige , ma mõtlen Talle. Ma ei taha juu! Miks oma mõtteid kontrollida ei saa ? Ma mõtlesin just sellele, kui palju valu oleks tglt olemata siis, kui ma poleks ennast purju joonud, kui sa poleks seda pilti minust teinud, kui sina poleks purjus olnud, kui me poleks suudelnud. Siis kui sa poleks sinna tulnud ja me poleks üksteise kaisus ärganud. Siis, kui me poleks neid segaseid sõnumeid saatnud. Siis oleks kõik see valu olemata olnud, kui me poleks jalutanud ja rääkinud mida see suudlus tähendas, kui sa poleks mul ümbert kinni võtnud ja küsinud, et mis siis nüüd saab ja me poleks koos seda kõike välja nuputanud. Kui ma poleks sinu juurde ööseks jäänud ja me poleks kella viieni hommikul üleval olnud ja muusikat kuulanud. Kui ma poleks teada saanud, et su lemmikvärv on heleroheline ja lemmikjook on d-light. Kui sa poleks öelnud mulle, et väärtustad minuga koos olemist. Kui ma poleks teada saanud sellest, kuidas sa oma elu näed. Siis, kui meil poleks koguaeg millestki rääkida olnud. Siis kui sa poleks neid rumalaid nalju teinud täispeaga. Või siis, kui me lihtsalt kahekesi olime. Kõik valu oleks tglt olemata praegu. Ma isegi ei mõtleks sulle ju. Ja see on kõigest pool sellest, mida ma nüüd ausalt öeldes kahetsen. JA TÄIEGA KAHETSEN, sest tänu nendele asjadele ja hetkedele ei saa ma enam Sinust lahti, ei saa ma Sind oma peast välja. Ainuke õhtu, mida ma ei kahetse, vaid siiralt igatsen on see õhtu, kui me käisime Äksi järve ääres ja rääkisime. Ainult rääkisime ja ma usaldasin sulle kõik, mis mu südamel oli. Rääkisin isegi nendest asjadest vabalt, millest ma kellelegi veel vabalt rääkida pole suutnud. Rääkisin sulle oma tulevikuplaanidest. Kõigest. Ja siis see rebane ronis su auto peale. Ja me olime lihtsalt SÕBRAD. Vot , seda ma igatsen. Kõik olekski pidanud niii jääma. Jah see oli viga. Minu enda tehtud viga. Ma loodan, et sa loed seda ja saad aru !
( ma sain ise ka alles praegu aru, kui kuradi avameelne ma oma blogis olen, kas see on halb ? )

You said you never wanted to see me hurt. Did you close your eyes then when I cried?

Did you ever fall for someone you know you shouldn't?
Try hard to fight your feelings, but you just couldn't?
You fall deeper with each passing day,
But try to hide it in every possible way.
He's only a friend, and nothing else--
That's the lie you keep telling yourself.
You keep on saying he's just a bud,
But deep inside, you're falling in love.
You get so giddy when you meet his eyes,
But keep reminding yourself it isn't right.
A simple glance turns into a stare,
But you pretned that you don't care.
It's "not right" for you two to be.
Is that why you hide it so no one can see?
But how long will you pretend?
Keep lying that he's just a friend?
Perhaps your feelings you can never show.
Perhaps it's "wrong" for him to know.
Your friendship can't be risked over this,
So being his girl is an impossible wish...
Mul on täiega kurb olla praegu. Mõtlen jälle kõige üle järele. Kui mul on kurb olla, kas ma olen siis emotujus v ? Ma sellepärast küsisin, et ma nagu ei tunne, et mul oleks masendus, lihtsalt kuidagi raske ja kurb on olla.
Mu tänane heategu on tehtud ja ma loodan, et mu jutt ei jooksnud su ühest kõrvast sisse ja teisest välja, vaid sa tõsiselt mõtled selle üle järele, mis ma rääkisin. Kuna ma lugesin just su blogi, siis ma arvan, et mõtlesid küll. Ma loodan, et mõistad ka. Ma lihtsalt tahan, et sa oleksid õnnelik, et te mõlemad oleksite õnnelikud. :)
Vahest ma mõtlen, et miks ma üldse oma nina nii palju teiste asjadesse topin ja miks ma proovin teiste muresid lahendada. Kõiki mõista ja aidata. Miks ma seda teen ? Kas sellepärast, et ma ei saa enda eluga hakkama ja olen loobunud isegi üritamast? Kuidagi raske on. Miskit halba pole nagu juhtunud või noh pole nagu midagi juurde tulnud halba, aga mul on ikkagi raske.

______________________________

Eile oli päris moos päev. Annika käis siin ja siis me tegime muffineid. Enda arust ei olnud me just eriti edukad, sest me ju "järgisime retsepti" ja "kõik kogused olid täpselt samad, mis retseptis". Aga sellegipoolest need maitsesid mu emmele ja issile ja teistele. Niiet need vist olid suht söödavad. Siis käisime jõusaalis ka. Või noh tglt, mina käisin korvpalli mängimas. Väga hea tunne oli pärast. Suurepärane lihtsalt. Sisemise rahulolu saavutasin. Ma mõtlesin, et ma ei saa kogu vaheaja ei kossu mängida ega pildistada aga näe, mõlemad asjad tegin ära ja mul on hea meel sellpärast.

Täna käisin tantsimas. Aga mu pea valutas ikka veel, eilsest juba. Pärast trenni hakkas jõhkralt valutama. Trenn oli päris hea. Saime oma tantsimise seelikud kätte. Suht mõttetu psk. Nõmedad asjad need. Pärast tantsimist käisime poes ja siis tulime meie poole ja see oli ka mõttetu. Mai viitsi isegi kirjutada siia sellest midagi. Ajaa , Margus jõõu, ta arvates on huvitav mu blogi lugeda. Aja siis , ma jäin magama ka . Lihtsalt tuimalt kella seitsmest kella kümneni magasin ja, mis te nüüd arvate, et kas praegu, kui tglt peaks olema magama minemise aeg on mul und ? MKM. Nõme jälle. Siret värvis pead ka täna.

Homme või siis tglt täna tulevad Mammu ja Merka, neid pole ka juba miljon aastat näinud. Täna ausõna käin raamatukogus ka ära ja teen oma uurimistööd. Ma olen masendavalt laisk.

____________________________
Andry, aitäh Sulle, et sa olemas oled. Siis kui mul on tõsiselt halb olla ja tunne, et mul pole enam mitte kedagi, siis ma tean, et sa armastad mind, mitte Justin Bieberit. (L)

Tuesday, January 4, 2011

2011. aasta esimene mõistlik postitus .


Uus aasta on ammu käes ja ma pole ikka veel siia midagi mõistlikku kirjutanud, ei oma aastavehtusest, aasta kokkuvõtet ega ka uue aasta lubadustest ( mida ma muidu ei anna, kuid sel aastal otsustasin erandi teha ). Ma isegi ei saa aru, miks ma ei ole kirjutanud. Kuigi ma ei tee ju kodus mitte midagi, passin tühja ja magan pool päeva. Täna ma otsustasin ennast lõpuks kokku võtta.
Niisiis, ausalt ei taha ma kirjutada mingit eelmise aasta kokkuvõtet enam, sest kui ma hästi meelde tuletan, ei oska ma rohkem positiivseid külgi välja tuua, kui see, et Lähte kooli minemisega sain ma oma ellu kohutavalt häid inimesi juurde. Kuid muidu oli see aasta täis pettumust ja kurvastust. MASENDUST. Sel aastal mõistsin ma tegelikult palju aga nii palju asju jäi ka arusaamatuks. On tegelikult vaid üks asi, mis jäi eelmisel aastal lahendamata ja selgeks rääkimata ja uuel aastal ei taha ma enam sellega tegeleda. MA EI TAHA ENAM SIND ENDA ELLU ! Isegi mitte sõbrana. Sa ei oska sõber olla ja vot sellist pettumust ei ole mulle enam vaja. Ma ei taha Sinuga rääkida, ma ei taha Sind näha, ma ei taha isegi su nime enam kuulda. Ma lihtsalt ei taha Sinust enam mitte midagi teada. Sa tegid mulle väga haiget ja ma arvasin, et sain sellest üle. Vist saingi, kuid siis tegid sa mulle haiget kui sõbrale ja see on miski mida ma ei suuda andestada. Ma ei saa Sind enam usaldada ja kui sa oled juba korra mu usaldust kuritarvitanud, ei saa seda enam iial tagasi ! Ja siin see kõik lõppebki. Tegelikult olen ma nüüd tugevam, kui ma ise arvasin. Ma saan hakkama. Ma olen ise oma elu keeruliseks elanud. See kõik millest ma kirjutasin , TEMAST, kuulus aasta lõppu, viimastesse kuudesse. Aasta esimesel poolel polnud ju tegelikult viga, kuid ma ise tegin siis väga palju vigu. Suhtlesin väga valede inimestega. Siis aga saabusid need kaks kuud, kui ma olin koos Raneliga ja ausalt öeldes olid need aasta 2010 parimad kuud. Siis kui ma tõesti olin õnnelik, kuid kuna ma olen ju ikkagi Siki, suutsin ma kõik vastu taevast lasta. Eksamid- polnud rahul nende tulemustega, ma oleks enamat suutnud. Lõpupidu - fcking haigelt kurb oli ära minna, niiii igatsen. Suvi - Täielik läbikukkumine ja mitte midagi tegemine. Uude kooli minek - vahest arvan, et tegin vale valiku. Vot see on koht, kus ma pole kindel, kas peaksin olema õnnelik, et sinna läksin või kurb. Inimesed on seal ju super, kuid miski selles kohas häirib mind tõsiselt. Ja ongi kõik. Selline see 2010 minu jaoks oli. TÄIELIK CRÄPPPPP. I hated it.

Minu aastavahetus oli rahulik. Pere keskel. Ei midagi erilist. Pm nii nagu igal aastal ja mulle meeldis. Ma pean tunnistama, et 2010 aasta suutsin ma siiski ära saata rahulolevas meeleolus. Nimelt nägin ma enne seda, kui aastanumber vahetus oma kallist Leeliat. Nii hästi ma pole ennast ammu tundud. Tõesti, see tüdruk, ma olen su üle uhke kallis. See kuidas sa kõigega hakkama saad, ise nii õnnelik oled, kõigele keskmist sõrme näitad ja pea püsti edasi lähed. Ma lihtsalt olen su üle uhke. Ma kujutan ette, et sul on päris raske, kuid ma näen et sa oled õnnelik ja see on õige. See on see, mis laseb mul nüüd öösiti rahulikult magada, kui ma tean, et Sinuga on kõik hästi. Ja ma loodan, et see pisike, kes mai kuus sünnib, on võimalikult palju sinu moodi, sest sa lihtsalt oled kohutavalt hea. Eks siis paistab, kas ma saan endale pisikese printsessi või väikse poisikluti. Ehk siis Clelia või Mairoldi. Vahet pole, ma hakkan teda armastama sama palju kui Sind.

Pärast aastavahetust, esimesel jaanuaril, kui kõik olid euro vaimustuses ja mitte miski ei töötanud, käisin mina õues oma suure vennaga. Ausalt öeldes algas see aasta minu jaoks ütlemata hästi. Ma ütlesin küll emmele, et käin hästi korra õues, ütlen vennale tere ja tulen tuppa tagasi aga jõudsin lõpuks koju alles kell 2 öösel. :d Juhtub, aga mul oli lõbus. Naersin oma vennakese üle. Üks vahemärkus neile, kes mind nii hästi ei tunne, selleks, et teid mitte segadusse ajada - Ei, mul ei ole päriselt vanemat venda. Mul on hoopis Sander, kes on minu jaoks alati olnud nagu vanem vend. Ta on pm olnud keegi, kes minust piiritult hoolib ja juba esimesel kohtumisel, siis kui mina ütlesin talle, et ta on kole nagu öö, vaatamata sellele, me hakkasime ikkagi hästi läbi saama. Vot nii, igatahes jah mul oli LÕBUS.


Minu uue aasta lubadused. Neid ei ole küll palju, kuid mõningad on. Number üks on see, et ma loobun oma halvast harjumusest. Kes teavad, need teavad. Ma ei saa siia nii täpselt ka kõigest kirjutada, sest, kes teab, kes seda loeb. Number kaks on see, et ma hakkan rohkem õppima. Ma ei vihja sellele, et ma hakkan paremini õppima. Vaid rohkem. Et ma siiralt õpin. Number kolm on see, et ma saan oma uurimustöö selle aasta numbri sees valmis. Ja ma ei mõtle isegi seda õppeaastat mitte :d. Niisiis ei tohiks see eriti raske olla. Number neli on see, et ma lähen suvel tööle ning number viis on see, et ma üritan iga kuu natukene raha kõrvale panna. Ma tõesti üritan neid lubadusi hoida, kuid minu puhul pole kunagi mitte miski kindel. Ma tahaks tglt lisada veel ühe lubaduse, aga ma ei julge seda enam lubada, see oleks nimelt see, et ma jõuan Freddyle võrru külla, kui ma tõesti ei julge seda lubada.
Ma vist rohkem ei kirjuta, sest muidu te ei jõuaks lugeda. Niisiis kirjutan kunagi hiljem midagi. Kuna, seda ma ei tea, aga kunagi kindlasti.
Teie Siki.
xoxo

Sunday, January 2, 2011

Vanades aegades kinni jälle.


Ajad, kui olime ainult meie kolm ja ei kedagi muud. Ei mingeid teisi sõbrannasid ega midagi. Lihtsalt olimegi ainult meie.


PU*SI, kuidas see pilt ajab nutma ju. R.I.P kallis :(

Maailma parim suvi, maailma parimate inimestega ja maailma kõige selgemate tunnetega.


Ilmselt sel suvel läkski kõik järjest halvemaks ja lapsepõlv sai nö läbi.

Pärast elu esimest pohmelli ?! :D

Kaks kõige olulisemat kutti mu elus ! (L)

Oeh, mu kallikesed. Me olime kunagi ikka päris pisikesed juu. Isver, me oleme ka väiksed olnud v ? Mõelda vaid, siis kulgesid meie ekskursioonid küll ilma alksita ju.

Vähe ei olnud meie suvi v ?

musi. (K)

Siis olid need suured sinised silmad täis sära , mitte nagu nüüd. Nüüd, kui nad on täis vaid halbu emotsioone ja tundeid.

Venna oli nii pisikene.

Mu elu parim vaheaeg. Praegusega ei saa võrreldagi. Istud poole ööni netis ja igatsed vanu aegu ? hahh.

Olin ma tõesti niiiiii roosa ? Mu sopsuässa pluus.
;( miss it. miss u.

Vaieldamatult lemmik pilt.
Jänx ütles mulle enne õues just, et öö on elamiseks ja päev magamiseks . That's right :D
Homme kirjutan. Täna nutan vanu aegu taga :d
Teie Siki.
xoxo.