Algul ei saa vedama pärast ei saa pidama või siis õhtu, mis algas katastroofiga, kuid lõppes suurepäraste inimeste ja tunnetega ? ;D

Niisiis olen ma ikka koolimajas. Jah juba kella kolmest päeval ausalt. Ja kell on praegu juba peaaegu 11 õhtul. Väsinud? Jah. Homseks palju õppida? Jah ja kuidas veel. Aga see ei riku enam meie tuju. Kuigi, alguses tundus see kõik masendav. Aga koos suurepäraste inimestega tunduvad kõik suured mured nagu väikeste tolmukübemekestena. Okei, ma räägin siis miks ma koolis olen. Nimelt mina, Triinu, Elo ja Kaarel otsustasime võtta osa ühest videokonkursist. See peab valmima pühapäevaks tegelikult aga mei kallis ajaloo õpetaja tahab seda juba homme näha, niiet meil on äärmiselt kiire. Nii tegelt olin ma natuke eemal, sest tegime oma filmile lihtsalt kiire lõpu ära praegu, mis minu meelest on super. Lihtsalt kõik see tiim ja kõik see. Kui me kella kolme ajal siia tulime, tundus see kõik nagu masenduse tipptund, sest kõigi tujud olid mingi miinus null ju. Aga nüüd, me lihtsalt oleme super tiim. Kui me isegi ei võida seda võistlust, siis olen ma ikkagi suurepäraselt õnnelik, et me millegi sellisega hakkama saime ja midagi sellist kõik koos tegime ja tõesti parimate inimestega üldse. Mida rohkem me koos oleme, seda kallimaks üksteisele saame. See on super. Ja mind tõesti ei huvita homne füüsika kt ja arutlus, sest see kõik oli seda väärt. (L) Teid, Kaarel, Elo ja Triinu. Meie tiim on super! ( ma tõesti ei tea mitmendat korda ma seda kirjutan siia )
Aga ma ei saa muud moodi , ma pean kirjutama ka sellest mis halb on. Nimelt olen ma tõsiselt pettunud ühes inimeses, kes tundus mõned päevad tagasi minu jaoks supersõbranna. Anna andeks aga ma ei suuda aksepteerida seda, kui ego sa oled. Sa tahad, et ma oleksin toeks sulle siis, kui sina tahad tegeleda oma unistustega, kuid sa ei arvesta sellega, et ka mina tahan tegeleda sellega, mida mina armastan. Ma ei mõista sind. Kui sa tõesti oledki selline, et vahetad oma sõpru sama kiiresti kui oma stiili, siis anna andeks, ma ei taha enam sinuga suhelda. LIHTSALT EI TAHA! Ükskord viskab ka mul üle ja tea, et sa pole ainus bitch selles majas.
Homme ja ülehomme on tõsiselt kiire ja paljupalju teha. Ma ei kujuta ette kuidas me sellega hakkama saame. Aga samas ma tean, et saame, sest homme ja ülehomme on peaaegu sama tiim, mis tänagi ju. Ja sellega täna saime hakkama ju. Mul on tunne, et me oleme kõigeks võimelised ja oleme ka vist.
Okei, kõik . Tegelen nüüd teiste asjadega ja kui ühikasse jõuan, siis hakkan õppima.
Olge tubli.
( Kaarel, Elo ja Triinu tervitavad mu blogi lugejaid. )
xoxo.