2011. aasta esimene mõistlik postitus .

Uus aasta on ammu käes ja ma pole ikka veel siia midagi mõistlikku kirjutanud, ei oma aastavehtusest, aasta kokkuvõtet ega ka uue aasta lubadustest ( mida ma muidu ei anna, kuid sel aastal otsustasin erandi teha ). Ma isegi ei saa aru, miks ma ei ole kirjutanud. Kuigi ma ei tee ju kodus mitte midagi, passin tühja ja magan pool päeva. Täna ma otsustasin ennast lõpuks kokku võtta.

Niisiis, ausalt ei taha ma kirjutada mingit eelmise aasta kokkuvõtet enam, sest kui ma hästi meelde tuletan, ei oska ma rohkem positiivseid külgi välja tuua, kui see, et Lähte kooli minemisega sain ma oma ellu kohutavalt häid inimesi juurde. Kuid muidu oli see aasta täis pettumust ja kurvastust. MASENDUST. Sel aastal mõistsin ma tegelikult palju aga nii palju asju jäi ka arusaamatuks. On tegelikult vaid üks asi, mis jäi eelmisel aastal lahendamata ja selgeks rääkimata ja uuel aastal ei taha ma enam sellega tegeleda. MA EI TAHA ENAM SIND ENDA ELLU ! Isegi mitte sõbrana. Sa ei oska sõber olla ja vot sellist pettumust ei ole mulle enam vaja. Ma ei taha Sinuga rääkida, ma ei taha Sind näha, ma ei taha isegi su nime enam kuulda. Ma lihtsalt ei taha Sinust enam mitte midagi teada. Sa tegid mulle väga haiget ja ma arvasin, et sain sellest üle. Vist saingi, kuid siis tegid sa mulle haiget kui sõbrale ja see on miski mida ma ei suuda andestada. Ma ei saa Sind enam usaldada ja kui sa oled juba korra mu usaldust kuritarvitanud, ei saa seda enam iial tagasi ! Ja siin see kõik lõppebki. Tegelikult olen ma nüüd tugevam, kui ma ise arvasin. Ma saan hakkama. Ma olen ise oma elu keeruliseks elanud. See kõik millest ma kirjutasin , TEMAST, kuulus aasta lõppu, viimastesse kuudesse. Aasta esimesel poolel polnud ju tegelikult viga, kuid ma ise tegin siis väga palju vigu. Suhtlesin väga valede inimestega. Siis aga saabusid need kaks kuud, kui ma olin koos Raneliga ja ausalt öeldes olid need aasta 2010 parimad kuud. Siis kui ma tõesti olin õnnelik, kuid kuna ma olen ju ikkagi Siki, suutsin ma kõik vastu taevast lasta. Eksamid- polnud rahul nende tulemustega, ma oleks enamat suutnud. Lõpupidu - fcking haigelt kurb oli ära minna, niiii igatsen. Suvi - Täielik läbikukkumine ja mitte midagi tegemine. Uude kooli minek - vahest arvan, et tegin vale valiku. Vot see on koht, kus ma pole kindel, kas peaksin olema õnnelik, et sinna läksin või kurb. Inimesed on seal ju super, kuid miski selles kohas häirib mind tõsiselt. Ja ongi kõik. Selline see 2010 minu jaoks oli. TÄIELIK CRÄPPPPP. I hated it.

Minu aastavahetus oli rahulik. Pere keskel. Ei midagi erilist. Pm nii nagu igal aastal ja mulle meeldis. Ma pean tunnistama, et 2010 aasta suutsin ma siiski ära saata rahulolevas meeleolus. Nimelt nägin ma enne seda, kui aastanumber vahetus oma kallist Leeliat. Nii hästi ma pole ennast ammu tundud. Tõesti, see tüdruk, ma olen su üle uhke kallis. See kuidas sa kõigega hakkama saad, ise nii õnnelik oled, kõigele keskmist sõrme näitad ja pea püsti edasi lähed. Ma lihtsalt olen su üle uhke. Ma kujutan ette, et sul on päris raske, kuid ma näen et sa oled õnnelik ja see on õige. See on see, mis laseb mul nüüd öösiti rahulikult magada, kui ma tean, et Sinuga on kõik hästi. Ja ma loodan, et see pisike, kes mai kuus sünnib, on võimalikult palju sinu moodi, sest sa lihtsalt oled kohutavalt hea. Eks siis paistab, kas ma saan endale pisikese printsessi või väikse poisikluti. Ehk siis Clelia või Mairoldi. Vahet pole, ma hakkan teda armastama sama palju kui Sind.

Pärast aastavahetust, esimesel jaanuaril, kui kõik olid euro vaimustuses ja mitte miski ei töötanud, käisin mina õues oma suure vennaga. Ausalt öeldes algas see aasta minu jaoks ütlemata hästi. Ma ütlesin küll emmele, et käin hästi korra õues, ütlen vennale tere ja tulen tuppa tagasi aga jõudsin lõpuks koju alles kell 2 öösel. :d Juhtub, aga mul oli lõbus. Naersin oma vennakese üle. Üks vahemärkus neile, kes mind nii hästi ei tunne, selleks, et teid mitte segadusse ajada - Ei, mul ei ole päriselt vanemat venda. Mul on hoopis Sander, kes on minu jaoks alati olnud nagu vanem vend. Ta on pm olnud keegi, kes minust piiritult hoolib ja juba esimesel kohtumisel, siis kui mina ütlesin talle, et ta on kole nagu öö, vaatamata sellele, me hakkasime ikkagi hästi läbi saama. Vot nii, igatahes jah mul oli LÕBUS.

Minu uue aasta lubadused. Neid ei ole küll palju, kuid mõningad on. Number üks on see, et ma loobun oma halvast harjumusest. Kes teavad, need teavad. Ma ei saa siia nii täpselt ka kõigest kirjutada, sest, kes teab, kes seda loeb. Number kaks on see, et ma hakkan rohkem õppima. Ma ei vihja sellele, et ma hakkan paremini õppima. Vaid rohkem. Et ma siiralt õpin. Number kolm on see, et ma saan oma uurimustöö selle aasta numbri sees valmis. Ja ma ei mõtle isegi seda õppeaastat mitte :d. Niisiis ei tohiks see eriti raske olla. Number neli on see, et ma lähen suvel tööle ning number viis on see, et ma üritan iga kuu natukene raha kõrvale panna. Ma tõesti üritan neid lubadusi hoida, kuid minu puhul pole kunagi mitte miski kindel. Ma tahaks tglt lisada veel ühe lubaduse, aga ma ei julge seda enam lubada, see oleks nimelt see, et ma jõuan Freddyle võrru külla, kui ma tõesti ei julge seda lubada.

Ma vist rohkem ei kirjuta, sest muidu te ei jõuaks lugeda. Niisiis kirjutan kunagi hiljem midagi. Kuna, seda ma ei tea, aga kunagi kindlasti.

Teie Siki.

xoxo