Ära seisa mu haual ja nuta mind taga,
mind pole seal, ma vaikselt ei maga.
Ma lendan koos tuultega taeva all,
ma olen talvehommiku hall.
Viljapõllul ma paistan päiksena suvel,
sügisel su juurde vihmaga tulen.
Kui hommikul ärkad ja taevas näed linde,
neid vaadates võid olla päris kindel,
et laulan seal eemal koos nendega,
kuid öösel muutun täheks ma.
Ära seisa mu haual ja ole kurb,
mind pole seal, see polnud mu surm...
Vikerkaare maale viis mu tee,
Inglina kaitse Sinu eluteel.

(Miski, mida ei saa sõnadesse panna, miski mida ei saa unustada, miski millega on võimatu leppida, miski mis on raske, miski mida ei saa ära hoida. Tuleb vaid uskuda, et on olemas parem paik ja nad kõik on seal ! )