Monday, October 31, 2011

Selles tõrvapotis leidub siiski ka mõni meetilgake! (L)

Nii palju oleks kirjutada, aga ma saaks seda ainult siis kirjutada, kui mitte kui keegi mu blogi ei loeks. Lihtsalt on nii palju asju, mis peavadki jääma ainult minu sisse. Need kõige õnnelikumad hetked, siis kui ma kahtlema ei pea, et midagi võib muutuda. Ma ei taha homme hommikul ärgata.
Tegelikult ma tahtsin siia kirjutada, et selles tõrvapotis on hetkel minu jaoks väga oluline meetilgakse Doris. Ta lihtsalt on üks meeletult oluline tüdruk. Ta paneb mu naerma oma lollustega ja lihtsalt sellega, et ta olemas on. Sa oled nii kallis tüdruk, ma loodan, et sa tead seda. Eelmine aasta ma poleks tglt arvanudki seda, et Sinust keegi nii oluline minu jaoks saab. Ja ausalt, ma olen valmis taluma ära kõik need sinu tujutsemised. Ausalt olen ! Kui Sina lubad, et torgid mind alati, kui ma emotsen. Musikallipai Sulle neiu Doris!

Ma nii lootsin tglt, et saan täna kõik vastused, aga ma ei saanud. Sain küsimusi juurde. Aga ma otsustasin, et lasen sellel kõigel minna, kui ma midagi muuta ei suuda, siis pole mõtet ka ju vastuseid otsida. Oeh, raske. Mul on tglt kahju, aga sa tead ise miks praegu ei ole nii nagu kunagi oli ja vb kunagi uuesti on. Sa oled kallis ! : )
Aitäh Sulle!

Sunday, October 30, 2011

Tahan tagasi koju!
See on kõik, mis mu peas praegu on ...

Saturday, October 29, 2011

Hahh, mu sugulane Karel küsis mu käest just: " Siki, mis su pärisnimi on? "
: D

Good job, guys! : )

Jube tihedaks blogijaks olen muutunud. Aga tegelikult avastasin ma, et ma pole oma blogisse ühest asjast kirjutanud. Tahtsin lihtsalt natukene kiita meie kooli poisse. Nimelt Erki ja poisid. Ma olen küll kuulnud ja lugenud igasuguseid arvamusi, aga minu arvates oli see kõik super. Mitte ainult naljakas vaid hästi südantsoojendav ka ja näitas seda, et te olete omavahel ikka ülisuperhead sõbrad. Ma loodan väga seda, et minu ja Triinu tehtud video meeldis Teile. Igatahes olete te üliandekad ja tublid poisid. Mulle väga meeldis, ei mäletagi kuna ma viimati nii palju naersin! : ) Aitäh Teile!




Friday, October 28, 2011

Mina olen õnnelik ja see on tähtis ! (L)

Ma ei suuda ennast sundida uurimustööd tegema. Mu mõtted on nii laiali ja ma ei tea, mida ma tegema pean. Ma ei tea enam, mis on õige. Raske on aru saada. Siiani on tundunud ainult üks ja ainus õige variant olevat, aga see vaheaeg on minu jaoks nii palju muutnud. Ma ei ole enam selles üldse kindel. Praegu ei saa ka midagi muutuda. Kuid ma tean, mida ma pärast keskkooli tahan, ma tean, et siis kõik muutub ja ma olen piisavalt suur selleks, et otsustada, mis on minu jaoks õige. Ja ma loodan, et sa oled siis endiselt mu kõrval.
Aitäh Sulle kõige eest!

Thursday, October 27, 2011

Sinuga rääkimine tõi mind tglt maa peale tagasi. Asi on raskem ja keerulisem kui ma oleks arvanud. Minu sees on üks suur segadus. Ma armastan Sind, ikka veel. Aga samas on miski, mis hoiab Sind minust nii kaugel. Ma loodan, et kõik meie vahel saab kunagi selliseks nagu mina seda tahan ja nii nagu Sina seda tahad. See lause, mis sa mulle ütlesid. Sa tegelikult ei kujuta ettegi, kui palju see minu jaoks tähendas ja kui palju Sina minu jaoks tähendad. Miski hoiab mind Sinust eemal ja see on harjumus. Kunagi saab kõik korda, ma tean seda. Praegune on illusioon, kuid Sinuga jõuan ma reaalsusesse ja kui see illusioon lõppeb, siis reaalsus ei olegi enam nii hull. Ja ma tean, et sa ootad mind ! Ma tean seda. Sa oled minu jaoks tähtis ja seal kuhu mitte keegi mitte kunagi minu südames ei jõua. Ma loodan, et sa tead seda kallis ja kui ei tea, siis nüüd tead . (L)

Aitäh Sulle !

Tuesday, October 25, 2011

Siki armastab Annut !!!!!!!!!!!!!!
Vb mu südametunnistus lihtsalt piiinab mind praegu ! Vastik on olla mina ise, alles praegu jõudis see kohale !

Sinu ja langeva tähe erinevus on see, et Sind nähes on mu soov juba täitunud.

Nägin eile langevat tähte, soovisin. Loodan, et läheb täide. Peab minema. : )
Pukas olen, endiselt. Eilne oli tglt väga rahulik ja tore. Hea tunda ennast sõpradest ümbritsetuna. Kusjuures ma avastasin, et nendel inimestel siin ja laagris on vägaväga suur erinevus nende inimestega, kes mul Lähtel on. Ma ei taha öelda nii, et ühed on paremad ja teised on halvemad. Mõlemad on minu jaoks asendamatult head. Kuid nende inimestega siin ma lihtsalt enam ei mõtle. Ma ei mõtle selle peale, et kuidas ma olema peaksin või mida ma tegema peaksin. See on selline vabaduse tunne. Ma ei tea, miks see nii on, aga see on. Aga kõigest hoolimata tahan ma ikkagi varsti Lähtele tagasi. Kuigi jah, enne tahaks kodus ka ära käia.
Niisiis laager oli ka ju. See mu armas Tundmatu ei kirjutanud sellest, ma siis kirjutan natuke ise. :) Laagris oli niinii tore. Ma olen tglt väga õnnelik, et ma sinna läksin. Hästi paljud inimesed olid nii imestunud, kui mind nägid, sest ma ju tõesti ei ole laagris mingi väga kaua käinud ikka. Mõne jaoks olin positiivne üllatus, teise jaoks negatiivne. Peaasi, et ma seda kõike ise nautisin. Muu mulle ei loe. Seekord olin siis rühmajuht. Jälle uus kogemus tglt. Õnneks olid minu lapsed nii suured, et said pörffilt endaga ise hakkama. :) Musikallipai Teiele. Te olete nii tublid, et suutsite selle kõik ära kannatada, mis Siim teile korraldas. Mulle niinii meeldis see, et selles laagris õpetati tantsimist. Minu kaks suurepärast tantsupartnerit olid Andry ja Raivo. 3h järjest tantsisin. Tglt oleks võinud veel ja veel tantsida, sellest ei saa kunagi küllalt. Pühapäeval sai ka haigelt nalja. Läksime matkarajale, võistkonnanimeks Hani Part. Kes veel ei tea, siis tglt on see nimi Honey Pärt. Aga natuke läks sassi see nimepanek vist. Nalja sai tglt nii palju. Mingi segane lehm tahtis meile kallale tulla. Pärt on lahe kutt. Nii positiivne ja tore. Mis siis, et ma teda koguaeg nurka seisma tahtsin panna. Ta tõesti on väga lahe ja hooliv. :) Laager oli tore, nii head inimesed ! ( L )
Rääkisin Annikaga just, ta igatseb mind. Mina teda ka. Nii vägapaljupalju. Musi oled mul kiisu !
Siis ma tahtsin seda ka öelda,et Ranel, aitäh Sulle. Sa oled minu jaoks alati väga tähtis olnud ja oled edaspidi ka. Kerlyn kallis, ma ei tea, miks me nii kaugeks oleme jäänud, aga ma olen endiselt see sinu Punane Siks. Ma armastan Sind. Kallis oled tüdruk. Reelika, Sinuga on igakord nii hea ja tore. Meil saab lihtsalt nii palju nalja alati. Sellest piisab , kui sa lihtsalt mu kõrval magad või lihtsalt olemas oled koguaeg. Sa oled nii kallis. Raivo, vahest oled sa ikka nii ohmu, aga kallis ikkagi. Andry , sa tead ise kõige paremini ( L ) . Reeno, millegi pärast oled sa mulle juba vägaväga kaua aega vägaväga kallis olnud. Nii tore, et sa olemas oled oma totakustega. Ja kõige lõpuks see mu Annu. Mis ma Sinuta teeks pisike ! Armastan Sind!
Tegin oma näljastele süüa enne. Reeno läks ära ja need teised jäid tuttu uuesti. Terve mu kaamera on mingeid ülinaljakaid pilte täis lihtsalt. Nii tore on olla õnnelik ! :)
Oeh kui pikk postitus. Panen mõned pildid ka : ) !

Aitäh Sulle !










Monday, October 24, 2011

Siki on pukas(puka kirjutasin nimelt väikese tähega, sest see on mõttetu koht). Oleme Annu juures, mina(ei ütle kes ma olen), Reeno ja Hendrik on kaa. Annu, Reeno ja Hendrik vaatavad mingi imeliku lauluga videot või asja. Siki läks just vetsu, ei tea mis ta teeb seal? Huvitav, või siis ka mitte, olgu, unustame selle. Siki ja Annu tegid pitsat, mmm, see oli heaa. Annul on ilus wc või vannituba, ma päris kindlalt ei tea, mis see on. Mmm, mida veel? Siki email on roosasiki@hot.ee, hihii, ta arvab, et teda hakkatakse narrima, kui keegi sellest midagi kuuleb. Oodake, ma korra login ennast oma fb'sse. Raisk, Siki fb oli lahti, logisin välja, hihi. Annu: ''tra see ****** hakkab vastu ju.'' Hihii, te ei tea mis asi vastu hakkab, aga ega ma ei ütle kah. Nii, ma nüüd fb'st tagasi. Siki, Annu, Reeno ja Hendrik vaatavad juba mingit uut videot, neile vist kõigile meeldib. Mmm, peaks tegelt midagi ilusat ka siia kirjutama? Siki vähemalt soovis seda.
Oodake, ma mõtlen..
Hihiii, ma tean Sikit reedest, see teeb siis kokku neli päeva, oija, reedest on juba nii palju päevi möödas. Igatahes, okei, Siki on tore, tõesti on tore, Siki on sõbralik, Siki on ilus, Sikil on ilusad suured sinised silmad, Sikil on hea iseloom, kuigi ma tean teda veel suhteliselt vähe, saan ma seda siiski öelda. Tean inimest neli päeva ja saan ta kohta öelda juba kuus head asja ja midagi halba öelda pole. Agris, Mihkel, Alari ja Sander tulid ka siia, ohjumal, Siki ütles, et nad peavad varsti ära minema.
Aga noh jah, ma siis lõpetaksin nüüd selle jutu siin, vaatan mis rahvas teeb ja räägib.
Armastusega, TUNDMATU! : )

Friday, October 21, 2011

Ma pole ammu kirjutanud ja ega praegu ka ei ole tegelikult selleks aega. Igatahes on kõik viimasel ajal olnud imelik. Ma tahaks niiii väga aja vahepeal seisma panna. Imelik on see, et ma lähen õhtul magama kõige paremate tunnetega, aga hommikul ma enam ärgata ei taha, sest ma tean, et kõik ei ole hommikul nii nagu õhtul. Vastik.
Minu vaheajast tuleb üks suur iseenda sundimine. Lisaks sellele, et ma pean Annule lapsehoidjaks olema, pean ma oma uurimustöö küsitluse ära analüüsima, kolme raamatut läbi töötama ja Anna Karenina esimese osa läbi lugema. Tundub võimatuna? Tegelikult ju ongi. :D
Lähen laagrisse igatahes. Mingi veits ammu ei ole käinud ju. Ma loodan, et see saab tore olema. :))

Mul on tunne, et ....
ah, vahet ei ole.

Monday, October 17, 2011

Ma ei taha mõelda praegu sellele, et mis saab edasi või mis tulevik toob. Ma lihtsalt olen praegu õnnelik ja tunnen, et nii peabki olema. Nii ongi hea ! :)

Viimasel ajal on kõik tegelikult hästi. Nii paljud asjad tglt viitavad sellele. Kaarel on need viimased päevad mu näole nii palju sära toonud lihtsalt oma kohalolekuga. Nannu ka ja Triinu. Nii nagu vanasti, see kõik on lihtsalt nii nauditav.
Annu, ma igatsen Sind. Ole tugev ! :)

Sunday, October 16, 2011

Kuulan ühte laulu ja seest käivad läbi värinad nagu see laul muudaks mu jaoks midagi. Aga tegelikult ei muuda, see laul meeldib mulle. Ilus.
Tegelikult on nii raske teha valikuid. Aga ma tean, et tegin õige valiku. Ma olen oma vanu sõpru unustamas aga samas vajan ma ühte nädalavahetust nendega. Jubedalt vajan. Ja ma saan selle. Selleks pean ma küll ohverdama enda jaoks kallite inimeste sünnipäeva. Ma tean, ega te ju igapäev 18 ei saa, aga ma pean tegema seda, mis on õige ja minu jaoks hea. Ma tean, egoistlik käitumine natuke või mis.
Kõik tundub korras olevat nüüd. See tunne seest on kadunud ja asenunud vabadusega. Kuidas ma selle saavutasin? Ma ei tea ausalt. Võimalik, et eilne surnuaiaskäik aitas. Nutt oli kurgus küll. Ma igatsen Sind siiani vist ja see ei lähe kunagi kergemaks ka.
Olgu, ma pean nüüd bussi peale minema. Tänane õhtu möödub ilmselt keemia seltsis. :)
Aitäh Sulle!

Thursday, October 13, 2011

Ma tahaks viimasel ajal nii paljust kirjutada, aga kui ma kirjutama hakkan, siis ei tule sellest midagi välja. Tegelikult olen ma õnnelik, ausalt olen. Vahel tuleb sisse selline ülim õnnetunne. Hästi soe ja mõnus. Just see, mida ma kogu aeg igatsenud olen.
Samas tunnen ma, et inimeste negatiivne suhtumine ja oma nina teiste asjadesse pistmine röövib minult selle õnne. Ükshetk viskab see kõik ju üle ning siis juhtubki see, mida ma kardan. See, et kogu mu maailm läheb jälle katki. Sees on mingi ängistav tunne nagu tahaks karjuda või midagi katki visata. Või siis tahaks hoopis seda, et sa oleks siin ja kallistaks mind.
Ma tahaks , et üks kord oleks kõik nii, et ma saaks olla täiuslikult õnnelik. Ma tean, et seda ei juhtu, sest täiuslikust ei ole olemas, aga ma niiiniii tahaksin seda.
Mul tuli meelde, mis Effu mulle rääkis, siis kui me Elo juures istusime. Ta rääkis mulle, et tegelikult on see nii harv juhus, kui ma olen täielikult õnnelik. Niiet ma ainult naeran. Ja siis ütles ta, et see kui ma naeran paneb teised ka naerma. Et ma süstin teistesse oma hea tujuga nii palju positiivsust. Tegelikult ma tean, et ta rääkis õiget juttu. Ma peaksin rohkem naeratama ja vähem muretsema. See muretsemine on mu enesetunde just füüsilises mõttes nii halvaks ajanud. Mu kõik kohad valutavad ja ma tunnen ennast nii väsinuna. Võimalik, et see on mingi sügismasendus vms, aga ma ei teagi.
Igatahes , ma olen kodus. Ma saan täna öösel oma voodis magada. Ma vajan seda, juba praegu tunnen, kui palju see mind tegelikult aitab.
Musikallipai.
Aitäh Sulle !


Tahaks, et lumi tuleks juba. :)


Wednesday, October 12, 2011





















Te olete midagi teistsugsust , teil on tunded , teil on süda . Teiega tunnen ma end hästi . Teile räägin ma kõik . Teiega ma ainult oleksin . Teiega teeksin ma kõike , mida mu süda ihkab . Ma armastan teid . Ma olen õnnelik . Kedagi teist teie sugust ei leidu. Te ei kujuta ettegi , kui erililised te olete . Jah , just teie . Kelle ilu ma armastan , nii välimist kui sisemist . Te keegi ei tea , mis teis sees tegelikult on .Mul on kohutaval vedanud , et ma teie sõber olen , Aitäh teile


Emme, ma tunnen, et vajan Sind praegu!
Ma ei tea, mis toimub. :(


Monday, October 10, 2011

Sa saad hakkama kallis !

Tra mulle käib niii närvidele, et sa lased endaga nii käituda! Tüdruk, sa oled tugev, ma tean seda. Ma tean, et Sinus on neid samu jooni, mis minus. Ma tean, et sa suudad näidata ennast tugevamana, kui sa oled ning ajaga saad sa täpselt selliseks nagu sa tahad olla. Ma usun sinusse kallis. Ma tean, et sa saad hakkama. Lõpeta see halamine ja kurb olemine. Seda nad tahavadki, nad tahavad, et sa oleks kurb. Aga nad ei ole seda väärt. Sa saad hakkama, pead saama !
Ja TEIE, enne, kui te teiste vigu hakkate talle ette heitma, siis vaadake korraks peeglisse. Kas Sa oled ikka nii pörff, kui sa arvad? Kindel, et sa pole teinud oma elus midagi sellist, mida sa praegu tglt kahetsed?


Ma ei tea, miks ma ennast nii tunnen. Nagu ma oleks kogu maailma peale vihane. Tahaks täiega karjuda või midagi ära lõhkuda. Sees on ängistav tunne. Selline rusuv ja see ei lase mul õnnelik olla. Ma ei tea, millest see tuleb. Kõik on tühi ja mõttetu.

Aitäh, et sa olemas oled!
Öelda saaks
Et sind väga armastan
Ma elan sulle
Ja need tunded on ehtsad
See on alles algus

Sa tead ,et oled kallim kui kuld mu igas päevas
Sinu järgi võin joosta lõputult ma
Sa sütitad muinus tunede mis maailma kauneim
Meil koos on hea


Sunday, October 9, 2011

Grateful!

Iga päevaga jääb sellel puul mu akna taga lehti vähemaks. Mingid linnud istuvad praegu selle puu peal ja lendavad okste vahel ringi. Üks neist käis just mu akna peale koputamas ja kui ma tahtsin temast pilti teha, siis ta arvas, et täiega hea mõte oleks ära lennata. Kõik mu ümber on nii mõnusalt vaikne. Mõne jaoks võib tunduda, et kõik on täiega igav, aga ei ole.
Ma ütleks, et see nädalavahetus on olnud päris huvitav, kuid samas mõistmatu mu jaoks. Samas olen ma juba liiga laisk, et selle üle mõelda. Ma elan hetkes ja naudin seda hetke. Ma ei jõua, taha ega viitsi enam üle mõelda, ega ette mõelda. Samas peaksin ma seda tegema. Võimalik, et kui ma praegu ei suuda kõiki asju enda jaoks selgeks mõelda, siis ei suuda ma seda kunagi.
Ma olen sel nädalavahetusel niii palju rääkinud. Mulle on ka palju igasuguseid asju räägitud ja tundub nagu oleks informatsiooni üleküllus. Natuke aega tagasi rääkisin Rainisega. Millegi pärast on ta minu jaoks väga oluline inimene juba sellest ajast peale, kui ma siia üldse tulin. Ma lihtsalt tunnen, et saan teda usaldada. Sain kõik välja öelda, mis mu südame peal viimasel ajal on.
Nimelt see, mis mind vaevab on see, et ma pole olnud piisavalt tänulik. Alati ma vingun ja jonnin. Alati on mul millestki puudus, kuid tegelikult on mul palju rohkem, kui mõningatel teistel. Raske on seda kõrgelt hinnata, kui see tundub nii elementaarne ja tavaline. Täiesti tõsi on lause, et kedagi/midagi tõeliselt igatsema hakkad alles siis, kui sul seda enam pole. Aga samas, kui ma seda mõistan, siis ei ole ju asjad kõige hullemini. Lihtsalt ma tahan, et ma oleksin teistsugune. Et ma poleks nii jonnakas ja pirtsakas. Vahest on mul tunne, et ma olen tõsiselt ära hellitatud. Halb on see tunne ausalt.
Aga ma ausalt olen tänulik, kõige eest mis mul on. Ausalt olen !
Aitäh Sulle! :)

(lugesin just fb-st, et Pärnus sadas lund täna natukene !)

Sest, koguaeg võiks olla nii ...












Ma tahaks niiiii väga, et sa oleks õnnelik!

Thursday, October 6, 2011

Love maybe blind.

Tegelikult oli täna üks väga super päev ja ma olen mingil määral isegi uhke enda üle. :) Päris paljude asjadega olen hakkama saanud. Saatsin oma artikkli koolilehte ära ja sain teada, et olen nüüdsest koolilehe ametlik fotograaf. Valisin tund aega oma 10 000 - 20 000 pildi sealt mingi 20-30 pilti. Päris tore :) . Mulle meeldib, et mul on tegevust. Siis suutsin ma enamvähem kõik pildid ka üles panna juba. Ma luban, et varsti panen keemia tundide pildid ka.
Helistasin Üllele ka. Ta ütles, et mu sõnum liigutas teda väga ja, et ta sai teiste õpetajate ees uhkustada, et tema kõige parem õpilane saatis sõnumi talle, et teised ei ole üldse nii tegijad kui tema. Nii lahe. Ta on täiega kallis. :) Ja siis ma rääkisin talle, et ma tahan laagrisse minna ja ta ütles, et paneb mu kirja. Täiega tore. Tuju läks nii heaks.
Issile saatsin ka sõnumi. Tal on sünnipäev ja siis ta tähistab seda. Anna andeks issi, et ma nv-l koju ei tule. Pidutsege minu eest ka. Ja emme saatis ka hommikul sõnumi. Ta oli kurb, et ma koju ei tule. Kallimusipai Teile sinna ! (L)
Sügislaager tuleb ja mul on kindel plaan sinna minna. Rääkisin Kaimoga ka ja ta ütles, et oleks tore, kui ma sinna läheks. Ja siis mul tuli mõte ise ka laager teha. Ma arvan, et teen ka seda. Ma vajan lihtsalt tegevust.
Nädalavahetuse olen Lähtel. Kindel plaan oma uurimustööga tegeleda. Pean ennast ükskord ometi kätte võtma ja selle asja ära tegema. Ega ma ei pääse ju sellest. Mida kiiremini selle ära teen seda parem.
Kõik on täiega tore, kuid sees on mingisugune tühi tunne. Nagu siin olek oleks mõttetu. Tegevust on nii palju, kuid ma ei tunne sellest üldse rõõmu. Anett ja Triinu süstisid minusse täna natukene positiivsust. Tegime muffeneid. Kuid sellegipoolest on kuidagi imelikult tühi ja rutiinne kõik. Ma loodan, et see läheb üle. Ma ei taha seda tühja tunnet üldse enda sisse. Ma vajan ühte suurt sooja kallistust Teilt kõigilt! :)
Ma tean, et sa oled südames minuga ja usud minusse! MA SAAN JU HAKKAMA !
Aitäh Sulle.


Wednesday, October 5, 2011

Tunnen ennast ühe suuuresuuuure naljanumbrina, aga noh eks seda ikka juhtub ! :)

Tuesday, October 4, 2011

Mõtlen.

Blogimisele on minu mõistes päris pikk vahe jäänud, sest meie üliilusas uues ühikas ei ole netti. Igatahes on praegu kunstiajalugu ja ma istun Mari läpakas. Tegelikult olen ma segaduses ja päris kurb.
Mul on lihtsalt tunne, et ma olen milleski süüdi või teen midagi valesti. Alati kui ma midagi ütlen, siis tundub nagu ma ütleks valesti. Või ükskõik, mis ma teen, siis tundub, et see on vale või pole piisav. Ma ei mõista, kuidas ühel hetkel võib kõik olla nii hea ning teisel hetkel pole enam mitte midagi. Ma ei oska olla Sinu tujude järgi. Ma oskan olla ainult mina ise ja kui see ongi see, mis on valesti, siis olgu nii. Ma võibolla olen ükskõikne, võibolla on mul pohhui, kuid selline käitumine teeb haiget. Lõppude lõpuks olen ju ikkagi mina see, kes ennast lolliks teeb!
Tegelikult on mul nii palju pilte, mida ma tahaksin teiega jagada, kuid ilma internetita seda vist väga ei tee. Ma tahan juba trenni minna, kuigi mu jalad valutavad hullemini, kui kunagi üldse valutanud on. Eks näis, mis saab !
Ma loodan, et me saame juba täna ühikasse neti ! Mari on musi :) ;*
Aitäh Sulle !

Sunday, October 2, 2011

Merci, Sulle kõige eest ! :)

Vahel on mul selline tunne, et ma ei suuda enam. Alla andmise tunne. Kui kõik on halvasti, mitte midagi enam ei viitsi. Ei taha mitte kellelegi rääkida, mis on, siis tekib tunne, et viskaks kõigele käega ja laseks lahti. Läheks lihtsalt ära ja jätaks kõik sinnapaika. Siis alati on keegi, kes ütleb, et Ei, sa saad hakkama. Pinguta edasi. Siis on keegi, kes usub. Vahel lihtsalt piisabki ühest kallistusest või heast sõnast ja see juba motiveerib pingutama. Vahest piisab lihtsalt sellest, kui emme helistab ja ütleb tsau tibu. Piisab sellest, kui telefonis venna häält kuulen või kui nädalavahetusel hommikul pannkoogi lõhna peale ärkan. Vahel pole vaja muud, kui ühte jalutuskäiku raamatukokku või poodi. See hea tunne keset sügist. See rahulolu. Ja siis naeran selle üle, kuidas ma üldse sain mõelda alla andmisele, kui mu elus on nii palju head. Vahel peab kõik tunduma lootusetu, et saaksid teada, kes on tegelikult need tõelised sõbrad. :)
Rääkisime emmega eile suud puhtaks. Nii öelda südamest südamesse. Kõik asjad said ära räägitud, ka need millest emme nii vaimustuses polnud. Emme rääkis mulle ka nii mõndagi, mida ma isegi arvata poleks osanud. Aga ma arvan, et seda oligi vaja. Ma sain täiesti vabalt kõik ära rääkida. Vahel ma mõtlen, et nii hea on oma empsi niimoodi usaldada. Paljud asjad, mis on rääkimata jäänud on vaid sellepärast, et ma tean, et mu emme pettuks, kui ta neist teaks. Kuid nüüd teab ta nendest asjadest ka. Tunne on parem, vaba on olla. :)

Täna saab ühikasse. :)
Aitäh Sulle !


Armastus ja õnn ! :)

Kuhu kaob Armastus?", küsis väike Õnn oma isalt.

"Ta sureb," vastas isa ja jätkas:" Inimesed, mu laps, ei hoia seda, mis neil on. Nad lihtsalt ei oska armastada!"

Väike Õnn jäi mõttesse:"Kui kasvan suureks, hakkan inimesi aitama!"

Läksid aastad. Väike Õnn kasvas suureks. Tal oli oma lubadus meeles ja ta püüdis kõigest hingest inimesi aidata, kuid need ei kuulanud teda. Õnn kurvastas ning muutus üha väiksemaks ja kiduramaks. Ta kartis, et võib hoopis kaduda ning otsustas asuda pikale reisile, et oma haiguse vastu rohtu leida.

Ta reisis pikka või lühikest aega, aga ei kohanud oma teel kedagi. Lõpuks hakkas Õnnel halb. Ta peatus, et puhata. Ta valis ühe suure võraga puu ja heitis selle alla pikali.

Vaevalt oli Õnn jõudnud uinuda, kui teda äratasid lähenevad sammud.

Silmi avades nägi ta enda ees igerikku vanaeite närustes riietes, paljajalu ja kepiga.

"Istuge, te kindlasti olete väsinud," pöördus Õnn vanaeide poole, "te peate puhkama ja kosuma."

Vanaeit oli nõrkemas, ta lausa kukkus maha. Veidi puhanud, rääkis ta Õnnele oma loo:

"On solvav, kui sind peetakse vanaeideks. Tegelikult olen ma veel noor! Minu nimi on Armastus."

"Sina siis oledki Armastus?!" imestas Õnn. "Mulle on räägitud, et armastus on kõige ilusam asi maailmas."

Armastus vaatas talle otsa ja küsis:" Kuidas sinu nimi on?"

"Õnn", kõlas vastus.

"Kas tõesti?! Mulle on räägitud samuti, et õnn peab olema imeilus."

Seda öeldes tõi Armastus oma närudest esile peegli. Kui Õnn vaatas peeglisse, hakkas ta kibedalt nutma. Armastus istus ta kõrvale ja embas teda.

"Mida on küll kurjad inimesed ja saatus meiega teinud!" nuuksus Õnn.

"Pole midagi," lohutas Armastus, "kui hoiame kokku ja hoolitseme teineteise eest, muutume taas nooreks ja ilusaks."

Selle suure puu all lubasid Armastus ja Õnn nüüdsest enam mitte kunagi teineteisest lahus olla. Sellest ajast peale, kui kellegi elust kaob Armastus, lahkub ühtlasi ka Õnn. Üksikult neid ei kohta.