Ma ei suuda ennast sundida uurimustööd tegema. Mu mõtted on nii laiali ja ma ei tea, mida ma tegema pean. Ma ei tea enam, mis on õige. Raske on aru saada. Siiani on tundunud ainult üks ja ainus õige variant olevat, aga see vaheaeg on minu jaoks nii palju muutnud. Ma ei ole enam selles üldse kindel. Praegu ei saa ka midagi muutuda. Kuid ma tean, mida ma pärast keskkooli tahan, ma tean, et siis kõik muutub ja ma olen piisavalt suur selleks, et otsustada, mis on minu jaoks õige. Ja ma loodan, et sa oled siis endiselt mu kõrval.

Aitäh Sulle kõige eest!