Kuulan ühte laulu ja seest käivad läbi värinad nagu see laul muudaks mu jaoks midagi. Aga tegelikult ei muuda, see laul meeldib mulle. Ilus.

Tegelikult on nii raske teha valikuid. Aga ma tean, et tegin õige valiku. Ma olen oma vanu sõpru unustamas aga samas vajan ma ühte nädalavahetust nendega. Jubedalt vajan. Ja ma saan selle. Selleks pean ma küll ohverdama enda jaoks kallite inimeste sünnipäeva. Ma tean, ega te ju igapäev 18 ei saa, aga ma pean tegema seda, mis on õige ja minu jaoks hea. Ma tean, egoistlik käitumine natuke või mis.

Kõik tundub korras olevat nüüd. See tunne seest on kadunud ja asenunud vabadusega. Kuidas ma selle saavutasin? Ma ei tea ausalt. Võimalik, et eilne surnuaiaskäik aitas. Nutt oli kurgus küll. Ma igatsen Sind siiani vist ja see ei lähe kunagi kergemaks ka.

Olgu, ma pean nüüd bussi peale minema. Tänane õhtu möödub ilmselt keemia seltsis. :)

Aitäh Sulle!