Saturday, December 31, 2011

Sa oled nagu täht pimedas taevas, mis annab jõudu elada.

Tihtipeale polegi vaja palju, et olla õnnelik või tunda ennast hästi. Piisab vaid mõnest inimesest, mõnest heast sõnast või kallistusest. Siirad inimesed on head. Need, kes ütlevad otse välja, mis nad tunnevad, kuid samas lepivad vastusega. Alla ei tohi anda.
Ma olen enda üle uhke, sest ma suudan tunnistada, kui ma olen eksinud ja vabandada, kui tean, et mina olin see, kes käitus valesti. Aga vahel teeb teiste käitumine ka päris kurvaks. Ükskõiksus on üks päris vastik asi ja liiga kergesti alla andmine samuti. Kahju, kui inimesed ei viitsi pingutada. 
Tegelikult on vaheaeg kujunenud isegi üsna lõbusaks ja ägedaks. Imelik öelda, aga päris tore on siin Pukas olla, kuigi mõned inimesed suudavad ikka korralikult oma käitumisega ajudele käia. Eile oli Aakre pidu. Ei olnud just kõige ägedam pidu. Aga lahe oli kuulata, kuidas Rasmus ja Jost räppisid. Tegime Kaidariga paar tantsu ka. :) Kaidar suudab oma positiivsusega alati mind ka naerma panna. See on ainult hea. Seda oligi eile vaja. Aitäh Sulle! :) Paljudest teistest asjadest ma ei taha rääkida ja ei saaks ka. See ajab lihtsalt naerma. :D Ja see peabki naerma ajama, sest see on üks suur nali. Üks noormees on südamesse pugenud. Tahaks lihtsalt, et ta oleks. Kallistaks ja kaitseks, oleks olemas. Tunneks muret ja hooliks. Aga ilmselt on see asi natuke keerulisem. Kahju. Aga ma olen õnnelik, et ta üldse olemas on. 


Kui vaheaja piiridest välja tulla, siis ma tunnen, et see on õige ja kogu see pingutamine tasub ükskord ära. Emmega rääkimine andis palju jõudu juurde. Ma tean, et ma kannatan, kuid samas ma tean, et ükskord saab ju kõik korda. Ükskõik siis, millisel kujul. Praegu on sees mingi selline hea tunne ja soe. Ma ei kao kuskile. Ma jään, sest ma tahan jääda. Ma olen suhteliselt loobunud teiste inimeste kuulamisest. 







Avastasin, et mu elus on nii palju inimesi, kellest ma tegelikult ei tahaks kunagi ilma jääda. Perekond, Annika,  Mari, Sten, Triinu, Kristjan, Doris, Elo, Ave, Annu, Margus, Kaarel, Fernando, Cärol, Oliver, Ranel, Andry, Lauri. Ma tean, et tihtipeale mul pole piisavalt aega, aga ma pole unustanud seda, kui tähtsad te olete. Kuidagi tunnen, et vajan praegu teie lähedust, sest te olete siirad ja ausad. 
Ma ei anna uue  aasta lubadusi, sest ma ei riski sellega enam :D.
Ilusat vana-aasta lõppu ja uue algust. 
Teie Siki.

Friday, December 30, 2011

PETTUMUS!

Wednesday, December 28, 2011

Kui juba tundub, et läheb paremaks, siis ei peaks muretsema. See on ainult petlik. Nii kui nii läheb halvemaks...  Kui ma juba mõtlesin, et saan äkki terveks vms, siis oh ei kus sa sellega. Täna on konkreetselt selline tunne nagu ma suren. Ja päris tõsiselt. Terve päeva olen maganud ja mingi kaks tundi vb üleval olnud. Oeh, nii raske on olla. Masendav, milline vaheaeg... : (
Positiivne on see, et Argo helistas mulle täna. Kallis ootab mu kirja ja mul on nii palju kirjutada. Ma loodan, et mul hakkab varsti parem ja saan kirjutama hakata. : )
Ega väga miskit muud ei olegi. Nälgin siin kodus, sest süüa midagi ei saa. Vesi tuleb ka ülesse...
Siki.

Tuesday, December 27, 2011

Sa oled mulle kallis!

Seda ei juhtu eriti tihti, kui keegi lihtsalt helistab sulle ja ütleb, et tal on kahju. Et tal on kahju sellest, et ta ei saa aega tagasi keerata. Selleks, et olla jälle väike laps. Selleks, et me saaks koos mängida. Seda ei juhtu tihti, kui keegi helistab lihtsalt, et öelda, kui kallis sa oled. Et öelda, et sa oled kõikidest teistest peajagu üle. 
Aga tegelikult see on ka nii. Lapsepõlvesõbrad on need, kes jäävad. Sten helistas täna. Ta oli küll purjus, aga see sõnum jõudis kohale ja tõi naeratuse näole. Süda läks soojaks. Ma mõistan. Mina igatsen ka. Kahju, et kõik pole nii nagu siis, kui me väikesed olime. Aga üks mis on kindel on see, et mälestusi ei võta meilt keegi ja minu jaoks jääb see Stennu ikka ja alati kõige paremaks sõbraks, kes mul olnud on! : ) 
Sinu Siki! : )
PS: Loodan, et ma sul nüüd täitsa marki maha ei teinud! ;D





Best friend is the one who is always there, no matter the distance!

Sunday, December 25, 2011

Tibu ;*

Käisin tibu juures. 
Päris tore oli Pukas üle pika aja. Kuigi haigena ei ole vist eriti hea õues käia. Igatahes aastavahetuse plaanid muutuvad järjest kindlamaks. Tore on kodus olla. Tibu pani mu käele rohtu ka peale, ma loodan, et see aitab. : ) Kuidagi hea on kõik. Kõik on peaaegu täiuslik. Ainult üks inimene on puudu, siis olekski täiuslik. : )


Kuulan Steni saadetud playlisti ja olen endiselt haige.
Kuigi ma enamuse oma eilsest õhtust magasin, oli ikkagi tore ja soe tunne, kui kõik sugulased siin olid. Jõime Annuga kahe peale pudeli Astit ära. Annu ütles, et sellest hakkab parem, aga kohe üldse ei hakanud. Emps seda muidugi ei pooldand, sest rohtudega koos ei ole eriti mõistlik alkoholi tarbida. 
Aastavahetuse plaanid hakkavad juba vaikselt ilmet võtma. Loodan, et kõik läheb nii nagu plaanitud. Võimalik, et esimene aastavahetus, kui ma kodus ei ole. Natukene kahju on ka. Aga eks näis, mis saab :) !
Järjest rohkem avastan, kuidas väiksed asjad südamesse lähevad ja üks ainus sõna võib südame kiiremini põksuma panna. See on hea tunne, kui tehakse midagi head või öeldakse hästi. Perekonnas on nii tajutav see hoidmisetunne. Kõik hoolivad ja armastavad. 
Südames on ikkagi imelik tunne. Mõistus ütleb endiselt lase sel minna ja süda ütleb, et hoia sellest kinni. Uuel aastal võiks kõik iseenesest paika loksuda, nii lihtsalt! 
Mul on hea meel, kui teistel hästi läheb ja nad õnnelikud on. Ausalt on! :) 
Ilusaid jõule Teile !
Siki.

Friday, December 23, 2011

Lugesin Dorise blogi just ja panin selle laulu käima. 
Ball saigi korraldatud. Väga tore õhtu oli tegelikult. Dorise ja Eloga sai elueest nalja. Kõik läks enamvähem plaanipäraselt ja see on hea. Tekitas kuidagi positiivse tunde. Mõneks lühikeseks hetkeks tundus kõik tõeliselt korras olevat. Ilmselt oligi. 
Sain midagi täiesti kohutavat teada ja ma ei tea, kuidas ma sellega leppida suudan. Mu käed on seotud. Ma ei suuda sind enam päästa. Mitte keegi ei suuda. Peale Sinu enda. Aga sa ise ei taha seda enam. Mul on kahju. : (
Pole vist just eluunistus jõulude ajal ja vaheajal haige olla. 
Siki.

Õdiga.

Mu kallis Ellu!

Ave! : )

Triinu! : )

Jorma. :D

Girls power!

Nii Sind ootan! Doris, sa tead! : )

Kristjan.

Wednesday, December 21, 2011

When the world says: "Give up!" Hope whispers: "Try it one more time!"

Tiana ja Triinu.
Nii palju on juhtunud ja aega on koguaeg nii vähe. Jookse ringi, tee, korralda ja vaata, et kõik oleks tehtud. Kohusetunne on üks tähtis asi peaks mainima. Aga nüüd kõigest järjest.
Alustan siis nädalavahetusest, millest tegelikult väga palju rääkida ei ole. Igatahes käisin Triinu ja Arvi sünnipäeval Kärstnas. Seltskond oli tore ja kõige vahvam oli see, et ma sain oma vanu sõpru näha. Nalja said ka ikka korralikult, aga nagu alati ei möödu ju ükski pidu ilma draamade ja lollusteta. Aitäh Sulle veelkord Patrick, kõige eest! Krissuga sai ka ikka veits räägitud ja õppisin teda paremini tundma ka selle läbi. Alkoholiga liialdasin... taaskord.
Pühapäeva hommik väga tore ei olnud, sest mul oli halb olla. Aga õhtu... Ma ei tea, kas ma suudan seda üldse kirjeldada. Läksime siis Käopesa lastekodusse jõulukingitusi viima. Kahjuks olid paljud lapsed haiged ja ei saanud seal meie juures olla, aga need lapsed, kes olid, kuulda seda, kuidas nad naeravad ja on lihtsalt rõõmsad nende väikeste asjade üle. Süda läks nii soojaks ja päris mitmel korral oleks ma lihtsalt tahtnud rõõmust nutma puhkeda. Minu suu oli algusest peale kõrvuni, kui ma neid lapsi nägin. Nii positiivsed ja nii head. Mu südame vallutas üks väike blondide juustega poisiklutt Gerdo. Ta oli tõsiselt nagu väike inglike.Kogu selle aja mängisin temaga ja kui ta õhupall katki tehti ja ta nutma hakkas, siis ma tahtsin ükskõik, mida teha või mida öelda, et ta enam kurb ei oleks. Teda kuidagi lohutada. Ta andis oma kingitused minu kätte, et ma neid hoiaks ja tõi igasuguseid mänguasju, millega me koos mängisime, ronis sülle, kallistas. Oeh, ... nii kurb oli sealt ära tulla. Gerdo ütles mulle, et ma ei läheks, et ma hästi kauaks tema juurde jääks. Siis kallistas mind hästi kõvasti... Kohe, kui lastekodu uksest välja astusin tuli mulle pähe üks mõte ja ma loodan, et saan selle uuel aastal teoks teha. Ma tõesti loodan, et saan. Igatsen seda pisikest Gerdot. :(
Täna oli ühikajõulupidu. Päris vahva oli tegelikult. Kahju, et meid nii palju on. Ühtsust ei ole enam üldse. Kõik on omaette ja ma põhimõtteliselt ei teagi enam neid inimesi, kes teises laua otsas istuvad. Nõme... Toitu jäi ülipalju üle ka. Mõningad asjad häirisid, aga ma ei taha nendest kirjutada.
Viimasel ajal on mu ümber nii palju negatiivsust. Kõik süstivad seda minusse järjest rohkem. Eks sa siis ürita naeratada. Kui ma saaks aega tagasi keerata, siis ma keeraks. Kahetsen oma tegusid. Ühe suure otsuse olen ka vastu võtnud. Nüüd peab ainult julguse kokku võtma ja kõik realiseerima. Tahan terveks saada. Ja ma tean, et vajan abi.
Homme on jõuluball. Homme läheb Mari ära. :( ... Ma ei oska rohkem kirjutada enam midagi.
Siki.


Mu kallis Gerdo!

Pisike ingel!

Monday, December 19, 2011

Viimastel päevadel on mu blogi vaadatavus ikka täiega suurenenud. Nagu kõik ootaks midagi, ärge muretsega- see tuleb, aga mitte sellisel kujul nagu te ilmselt loodate seda lugeda.

Thursday, December 15, 2011

Armastus ei pea olema täiuslik, kuid ta peab olema sinu jaoks see õige!

Kuidagi kurb tunne on. Ma ootan vaheaega, sest siis saab koju, aga samas ma tean, et kui ma vaheajalt tagasi tulen, siis sind ei ole enam siin. Ma olen kurb, et sa lähed, kuid kui Sinu jaoks on see ainuõige, siis ei saa ma Sind kinni hoida. Sa oled mulle kallis!
Kool käib rängalt ajudele. Mitte midagi ei viitsi ja ennast kokku võtta ei suuda. Tihti tundub, et tahaks lihtsalt ühte päeva, kus ma ei peaks mitte kellegagi rääkima. Tahaks, et sa tuleksid ja mängiksid minuga tuulte keeristes. Võtaksid mult käest kinni ja me lendaks lihtsalt ära.
Sel pühapäeval läheme ja valmistame koos klassiga lastekodulastele rõõmu ja viime neile kingitusi. See tekitab endaski sellise rahulolutunde ja mõtte, et need jõulud on siiski kuidagi palju erilisemad.
Siki.

Lisan siia natukene seda, mis mulle täna hinge läks:


Hirmust lahti saamiseks ulata oma käsi ja me ületame need hirmud koos.


Ükskõik kuhu inimkond sunnib mind vaatama, armastan sind ühtemoodi, kuna armastus ei soovi rohkemat kui tal juba on!

Wednesday, December 14, 2011

Aigar tõi just mulle terve paki Selga piparkoogi küpsiseid. Nii lahe!
Osad inimesed on nii lahedad ja head. : )

Tuesday, December 13, 2011

Siit algab vabadus...

Aitäh, et te oma ülbuse, kahepalgelisuse ja nõmedustega aitate mul tugevamaks kasvada. Ma kahtlen, kas te ise ka enam teate, kes te olete. Good luck! ;)
What goes around, comes around.
Üks tüdruk on mulle meeletult oma siirusega silma jäänud. Ma isegi ei tea miks, aga ta tundub hea inimene. Ja see on Elen Aul. Tore on kuulda, kui keegi ütleb, et usub minusse.
Ma ootan juba seda, et gümnaasium läbi saaks. Sellest tegelikult ka mu blogi postituse pealkiri. Ainuke hetk, kui ma ennast tõesti vabalt tundsin ja pea mõtetest tühi oli, oligi selle laulu kuulamise ajal. Ilus lugu ja hea esitus! : )
Kaks äärmiselt ägedat lauset ka siia lõppu: Tee, mis sa teed, sind arvustatakse ikkagi. Selle eest, mis sa teed ja selle eest, mis tegemata jätad.
Kõike saab seletada, aga mitte kõigile! : )

Siki.

Monday, December 12, 2011

Palju õnne, kallis Triinu!


Täna oli mõnus õhtu. Tore oli, et me täna Mari ja Triinuga kolmekesi rääkisime täpselt nagu vanasti. Kuidagi igatsesin seda. Võrreldes eelmise aastaga on ikka nii palju muutnud. Sellest on kahju, aga tänane õhtupoolik oli siiski meeletult hea ja tore. Südame tegi soojaks. Tuletas neid aegu meelde:


Trinsal on täna sünnipäev. Saime Liisuga olla esimesed, kellega ta oma sünnipäeva tähistas. See on tore ja nii naljakas oli ka. Väga vahva igatahes. Niiet kullakene igasugust õnne Sulle veel. Laupäeval möllame siis, eks ! : ) Teeme kõik päevad reedeks ka.
Igatahes on täna tore ja ma ei lase ennast sellest kõigest häirida, mis mind kurvaks muudab. Vahest tuleb kasvõi hetkeks kõik ära unustada ja lihtsalt nautida seda, mis sul on. Mitte mõelda selle peale, mis võiks olla või mis oli. Mu unistuseks on see, et ma õpiksin lõpuks ära elama hetkes ja nautima seda hetke.
Ilusaid unenägusid!
Teie Siki!

Sa naeratasid ja rääkisid minuga mitte millestki ja ma tundsin, et seda ma olingi kaua oodanud! (natuke igatsen seda, kui asjad olid niimoodi!)

Sunday, December 11, 2011

Venna jooksis suure kisaga minu juurde: Siki Siki Siki Siki Siki Siki.
Ma tegin köögis salatit ja kui ta minuni jõudis siis küsisin, et mis viga.
Siis ta lihtsalt kallistas mind hästi kõvasti ja ütles, et midagi ja läks tagasi mängima.
Südame tegi nii soojaks.

:'( Tegin endale liiga jälle. Pole vist eriti tark keset talve ainult retuusidega välja minna. Põlved said niii külma ja nüüd valutavad täiesti kohutavalt.
Muidu oli täna tore. Käisime Reeno ja Annuga õues. Tegime lumesõda ja igast lollusi veel. Cärolit nägin ka korra. Tore. : )
Tahaks, et vaheaeg tuleks hästi kähku. Et see aasta saaks kähku läbi. Muud polegi täna kirjutada. Ma ei suutnud see nädalavahetus ka ennast kokku võtta ja kõiki oma tegemisi ära teha. Good job! Ja mul on tunne, et ....... jah.
Teie Siki!
:)

Saturday, December 10, 2011

I need you now!

Friday, December 9, 2011

ehmatus.

Praegu ei oska kuidagi olla ega midagi öelda. Ausalt öeldes võib selle lugeda mu elu kõige hullemaks päevaks. Ma ei kujutanud elus ette, et meie peaksime midagi sellist üle elame. Lihtsalt haige... Esimene ehmatus on möödas, aga südame alt on ikkagi kõik kuidagi tühi.
Ma armastan lund, aga ta oleks võinud ilma tuisuta maha tulla. :S :S
Nii jube on olla praegu. Mõelda, et mis siis oleks kui kõik oleks halvemini läinud. Pisarad tulevad silma, sest seda ma üle ei elaks.
Õnnelik õnnetus, ütleks selle peale!

Thursday, December 8, 2011

Kell saab kohe kohe seitse hommikul. Varjane ärkaja või mis. Tegelikult on uni ikka veel päris peal ja hea meelega läheks magama tagasi.
Kõike on liigagi palju. Igasuguseid kohustusi tuleb järjest juurde ja ma tunnen, et ei suuda sellega praegu tegeleda. Kuid need asjad on kõik nii tähtsad ja olulised tegelikult. Ma vajan puhkust. Mõningad mõtlevad kindlasti, et jõuluvaheaeg on ju kohe käes, aga ma vajan puhkust juba enne seda, sest muidu ei suuda ma enne vaheaega kõiki oma asju valmis teha. Niisiis võtan endale aega ja mõtlen välja, kuidas seda kõike korda teha ja nende kohustustega valmis jõuda. Esmatähtis on ju siiski õppimine, aga tundub nagu see oleks praegu just viimane asi, millega tegelen.
Motivatsiooni on, aga mitte õppimise jaoks. Tundub nagu ma põrun täna kõiges. Isegi tänane horoskoop ütleb, et täna ei tule eriti hea päev: Rahutu, närviline või lihtsalt murelikuks tegev päev.
Informatsioon ühes või teises vormis võib teile muret valmistada – te kas ei saa teistest õigesti aru või ei saada aru teist.
Aga kuidagi tuleb üle elada ja hakkama saada. Lihtsalt ma ei jõua ära oodata kuni tänase päeva lõpp lähemale jõuab. : )
Ilusat päeva!
Teie Siki!

Tuesday, December 6, 2011

...lähemale mulle poe, Sind alati võin soojendada! : )


Viimasel ajal olen ma hakanud tajuma seda, et ma mõtlen sinu peale rohkem ja pean ennast veel rohkem sundima, et see kõik iseenda jaoks kergemaks muuta. Vahepeal ma arvasin, et see on kerge, et saan hakkama ilma suurema vaevata. Kuid mida aeg edasi, seda raskemaks sinust eemal olek muutub. Ma nii väga tahaks..., jah ma tahaks. Aga ma ei saa ja ei saa endale praegu mitte mingisugust murdumist lubada. Võimalik, et see kõik tuleb sellest, et pingeid on praegu nii palju ja tekib tunne nagu ma vajaks just sinu tuge, sest keegi teine ei suuda mulle sellist turvatunnet pakkuda. It's kind of sad. Aga ma olen tugev tüdruk. Ma tean, et seekord peab see välja tulema ja ei saa lasta endal tagasi põhja langeda, kui olen juba poolel teel välja. Väikesed tagasilöögid käivad asja juurde ilmselt.
Need imepisikesed, tibatillukesed rõõmuhetked ja asjad on need, mis mind elus hoiavad. Väikesed kallistused, mis tunduvad nii suured. Need lumehelbed, mis taevast alla langevad ja lihtsalt lootuse tekitavad, et lumi tuleb. Varsti tuleb- ma tean. See kui venna helistab ja ütleb, et tahab minuga rääkida ja tahab, et ma koju tuleks. See kui emme minuga lihtsalt räägib. See, kui ma saan teada, et mind ootab kodus üks kiri. Sa ei kujuta ette, kui õnnelikuks see mind teeb. Ma igatsen sind. Kuidagi harjumatu. Tahaks sulle sõnumit saata, aga ma tean, et vastust ei tule. Ma ootan Sind tagasi!
Kõik need pisitillukesed asjad, kallid sõbrad, tunduvad praegu nii suurtena. See kõik teeb südame nii soojaks ja kõik halb mu ümber tundub hajuvat. Kaarel ütleks, et ma elan unistuses. Võimalik, et elangi, aga ju ma siis peangi elama! : )
Valgeid jõule Teile!
Teie Siki!

Sunday, December 4, 2011

Kerge kõhulihastetrenn tehtud nagu iga õhtu, kui Ken siia tuppa tuleb.
Kutt konkreetselt lihtsalt naerutab mind oma napakustega. Kohutavalt naljakas lihtsalt. Minu arust ta on täiega Oleg-i moodi. Täna tõestas, et ta oskab niimoodi tantsida ka. :D
Kohutavalt hea meel, et mul selline sõber on! : )


Kind of miss those days!
Homme hakkab jälle uus koolinädal. Tähtajad tulevad peale ja viitsimist pole peaaegu, et üldse mitte! Motivatsiooni palun. Midagi ilusat võiks juhtuda. Näiteks, kui ma homme hommikul üles ärkan ja aknast välja vaatan, siis võiks lumi maas olla. Vot, see oleks hea ja mõnus. : )
Teie Siki!

Saturday, December 3, 2011

head und!

Lähen magama ära. Muidu suudab keegi veel oma halba elu minu peal välja elada. No thanks, leidke endale selleks keegi teine! : )
Teeviit oli vahva. Tallinnas on üldse väga tore. Mõnusad inimesed! :*
Head und Eestimaa!
Teie Siki!