Kui juba tundub, et läheb paremaks, siis ei peaks muretsema. See on ainult petlik. Nii kui nii läheb halvemaks...  Kui ma juba mõtlesin, et saan äkki terveks vms, siis oh ei kus sa sellega. Täna on konkreetselt selline tunne nagu ma suren. Ja päris tõsiselt. Terve päeva olen maganud ja mingi kaks tundi vb üleval olnud. Oeh, nii raske on olla. Masendav, milline vaheaeg... : (

Positiivne on see, et Argo helistas mulle täna. Kallis ootab mu kirja ja mul on nii palju kirjutada. Ma loodan, et mul hakkab varsti parem ja saan kirjutama hakata. : )

Ega väga miskit muud ei olegi. Nälgin siin kodus, sest süüa midagi ei saa. Vesi tuleb ka ülesse...

Siki.