http://threewords.me/siki

Stenilt rottisin. Novot. See ei võta palju aega niiet. Laske tulla ! ;)

Unetud ööd .

Kell on kohe-kohe kolm öösel ja ma ei maga ikka veel. Mu unega on midagi väga paigast ära. Sellest ajast, kui vaheaeg hakkas, uinun ma alles vastu hommikut ja sellepärast magan päeval väga kaua. See muutub juba üsna häirivaks, sest ajab mu elurütmi sassi. Mu kõht valutab ikka veel. Rohtude võtmisest pole mingit kasu, kui need ei aita. Võimalik, et kui ma magam jääksin, siis ma ei saaks aru, et kõht valutab aga see ei lase mul magama ka jääda. Ma isegi ei kujuta ette, milles asi võiks olla. Õnneks on siin veel üks unetu Freddy, kes väidab just praegu, et tema ei maga, sest mõtleb minu peale ! :d Armas. :)

Homme kirjutan uuesti, või siis mõne tunni pärast. ;D

Teie Siki!

xoxo.

( lisan nüüd need pildid ka mis lubasin. Mulle need igatahes jubedalt meeldivad :D )

Miks sa nii väga üritad sisse sulada, kui sa oled loodud välja paistma ?

Korraga tekkis mul tunne, et ma pean siia kirjutama. Muidu olengi ma järgmise nädala täpselt selline nagu ma olen terve tänase päeva olnud. Mul oli enne justkui sada mõtet peas ja nüüd, kui ma leian oma näpud klaviatuurilt on mu pea täiesti tühi. Kõik on minema pühitud ja meenutada on mõttetu. Niisiis saan ma kirjutada vaid sellest, mis on mu südames, mitte mu mõttetes. Ma saan vist siiski kirjutada ka sellest, mis mul on mõtetes, sest mõtteid tekib mul juurde 100 tükki minutis. Kõigepealt pean ma tegema seda, mis mul on veel tegemata.

Päev 29 - Mis oli viimane film, mida vaatasid, kirjuta sellest

Viimane film mida vaatasin oli vist Hannah Montana Movie . Ma isegi ei tea, miks ma seda vaatasin või, mis sellest kirjutada. Samas oli see film ilus ja väga ilusa muusikaga, story oli samuti kena. Ma ei tea, kuidagi südamesse läks see film üldse. Ma arvasin nagu midagi halvemat sellest. Igatahes jäi mulle meelde sealt lause: " Elu on ronimine, aga vaade on hea ! ".

Vahest ma lihtsalt vajan seda, et ma istun üksinda köögis, vaatan aknast välja, kuulan ruutFm-i ja mõlgutan omi mõtteid. Eriti kui raadiost tulevad mingid eesti lood, siis tuleb mõtete mõlgutamine kõige paremini välja. Vahel ma isegi ei mõtle mitte millegile, vaid lihtsalt istun ja vaatan. Nii paljud küsivad, et mida sa näed seal. TÜHJUST. Ausalt, mina näen tühjust. Inimene näeb seda, mis ta sees on. Kunagi ütlesin ma, et näen oma kodu, oma ilusat maja esist. Nüüd näen tühjust. Ma hakkan suureks kasvama. Ma hakkan tundma ja mõtlema. Ma mäletan, et ma lubasin kunagi, et ma ei kasva suureks. Et ma ei kaota seda sisemist väikest last. Seda kelle enamus inimesi suureks kasvades unustavad. Mina ei taha teda unustada. Ma tahan, et ta ei jääks mitte minu sisse, vaid et ta oleks igal pool.

Ma avastasin seda ka, kui väga ma imetlen tegelikult oma ema. Päris tõsiselt kohe. Ma imetlen seda, kuidas ta alati hakkama on saanud. Kasvõi läbi pisarate aga ta on alati hakkama saanud. Näiteks ei kujutaks ma kunagi ette seda, et mul on kaks väikest last , umbes sama vanad, ma käin tööl, hoian kodu korras, hoian üldse kõike korras. Mu ema teeb tegelikult kõik selleks, et meil oleks hea. Samas ei soovi ta meilt mitte midagi vastu. Ta ei soovi muud, kui seda, et me oleks õnnelikud ja tunneksime end hästi. Et me natukenegi mõistaksime teda. Ma armastan oma emmet.

Ma ei tea miks see nii on, et ma olen tõsiselt kade kõikide nende peale, kes pildistavad ja nende pildid tulevad suurepärased. Ma tõesti ei mõista, miks minu pildid kunagi nii ilusad ei tule nagu ma sooviksin. Vb ma pingutan liiga palju, võimalik, et ma otsin ilu. Äkki ma ei peaks otsima silmadega, vaid südamega. Äkki ma peaks hakkama ilu nägema, mitte otsima. Väikestes asjades. Või ei ole lihtsalt fotograafia taas minu jaoks. Võimalik, et see on taas midagi, mida ma armastan ja millest ma pean loobuma. Õhh, see ajab mind nii närvi, et ma ei ole nii andekas. Ma lihtsalt ei suuda mõista, miks ei ole mulle antud seda, mis teistele. Ma lihtsalt pole mitte milleski piisavalt hea. Mingi nõme enesehaletseja olen ka. Ma vihkan seda, et ma nii selliseks olen muutnud. Miks ma üldse mõtlen sellistele asjadele, et loobuda fotograafiast. Muusikute jaoks oleks see sama, kui loobuda muusikast. Ma ei suudaks seda.

Ma tunnen ennast tõsise plokkarina. Tõesti, andke mulle andeks, et ma selline olen ja aastavahetuse oma kodus tahan veeta. Ma olen selles suhtes vist selline traditsioonide armastaja. Ma tean, et see on imelik, sest ma olen ju noor. Noored tahavad pidu panna ja ennast purju juua ja värki. Aga sel aastavahetusel ei ole ma absoluutselt huvitatud enda täis joomisest või millestki sarnasest. Ma olen hakkanud hindma seda aega, mil ma saan koos olla oma perega. Oma väikse vennaga.

Ma olen alustanud enda terveks ravimisega ka. Nii oma tervise, kui ka sisemise mina terveks ravimisega. Võimalik, et mõne aja pärast ei pea te siit enam lugema selliseid ennast haletsevaid tekste. Tglt ma tahtsin seda ka öelda, et ma tahaksin endale mingi anonüümset kirjasõpra, kellest ma mitte midagi ei teaks. Sellist kirjasõpra, kes vajab mind selleks, et rääkida ennast tühjaks. Sellist, kes ei ole huvitatud sellest, milline ma välja näen ega ka minuga kohtumisest. Sellist head kirjutajat ja nõu andjat.

Kõik, ma pean nüüd lõpetama. Ma loodan, et te ei jäta mu blogi lugemist sellepärast, et see on mingeid ennast haletsevaid tekste täis. Ma luban, et ma paranen ja, et kõik saab minna ainult paremaks. Muideks ma igatsen teid 10. klass !

Teie paranev Siki ! :)

xoxo.

( tahtsin pilte ka panna, aga millegi pärast ei saanud :( )
Elu on kink, mida ma tuulde ei lase!

Iga inimese jaoks saabub ükskord kevad, mida ta ei näe. Seepärast tunne rõõmu nendest kevadetest, mis sul on.

Päev 26 - Kirjelda oma praegust suhet

NAERUVÄÄRNE.

Päev 27 - Kus tahaksid praegu olla ?

Hea küsimus, sest ma ei tea sellele vastust. On palju kohti kus ma tahaks olla. Ei tglt, kohti ei ole. On lihtsalt palju inimesi, kelle juures ma tahaksin olla. Kui ma saaks need inimesed enda juurde tuua võiks ma vabalt kodus ka olla ja siin oleks ülipörff siis. Domineerival kohal on praegu Puka, kus ma tahan olla.

Päev 28 - Kirjuta oma hetke lemmiklaul ja miks

Merlyn Uusküla - Vabaks lastud lind . Ausalt teab Aleksandra täpselt, miks see praegu mu lemmiklaul on. See kirjeldab kõige paremini praegu seda, mis ma tunnen ja kuidas kõik asjad on ja võiksid olla.

Nagu näete, siis Sten tegi mu blogile uue väljanägemise. Mulle igatahes meeldib. Pole enam nii tumedates ja masendavates värvides. Toitke mu kalu ka siis eks ;) !? Hetkel olen ma maailmade suurima dilemma ees, mis ma aastavahetusel pihta hakkan. Nii palju on kohti kuhu minna ju. Niiet ma ei tea, kas ma rikun traditsiooni, milleks on mu iga aastavahetuse kodus olemine või tõesti lähen ja möllan teistega kuskil. Mõned päevad on veel alles selle välja mõtlemiseks. Ausalt tahaks ma kõige parema meelega võrru minna, sest ma tean, et mul oleks seal sitaks lõbus ja ma tean, et see valmistaks mu kallile Freddyle sitaks head meelt.

Muide ma arvan ja tunnen kohustust, et ma pean seda tegema. Ma lihtsalt PEAN sellest oma blogis kirjutama, sest minu arust on see väga suur probleem ja iga inimene peaks selle üle natuke mõtlema. Nimelt ma vaatasin üks päev ühte loodusfilmi telekast ( vahel on ikka kasulik ka teleka ees istuda ) , ma kahjuks ei mäleta selle filmi pealkirja, kuid see rääkis jääkarudest ja morskadest ja üldse nende sarnastest loomadest ja loomalastest. Teema oli siis selles, et jää hakkab sulama. Nimelt sulab see jää inimtegevuse tagajärjel. Sulab sellepärast, et meie käitume valesti. Ja kui see jää sulab, siis peavad need loomad hakkama otsima endale uut elupaika. Kuid paljud loomad ei leia seda elupaika ja surevad selle tagajärjel. Nad peavad tuhandeid kilomeetreid ujuma selleks, et jõuda sinna, kus neil oleks ohutu, selleks, et süüa saada. Loomalapsed aga on tihtipeale nõrgemad ja surevad juba poolel teel. Selleks, et see jää ei sulaks, saame ju meie kõik midagi ära teha. Lihtsalt sellega, et me ei viska prügi maha, kõnnime rohkem jala, ei osta poest mõttetuid asju kokku, jälgime, mida me üldse ostame, taaskasutame asju. Neid viise loomade päästmiseks on mitmeid. Vähe sellest, me ei päästa oma käitumise parandamisega ainult loomi, vaid me päästame sellega ka oma lapsi ja lapselapsi. Kui meie käitume paremini ja hoolivamalt, loome sellega parema keskkonna elamiseks ka oma lastele. MINA igatahes kavatsen hakata jälgima oma käitumist. MINA tahan muuta maailma paremaks paigaks ja tõesti see tähedab seda, et ma pean alustama iseendast. Nüüd te kindlasti mõtlete, et mis kasu sellest on, kui mina üksi ennast parandan, aga ma loodan sellele, et ma suudan veenda oma perekonda hoolivamalt käituma ja kasvõi ühte oma sõpra. Sest see üks sõber, suudab muuta oma perekonda ja omakorda ühte oma sõpra. Ja nii see lähebki. Vartsi käituvad vähemalt osadki inimesed hoolivamalt ja vastutustundlikumalt. Ja nii me olemegi loonud elamiseks parema paiga. Osad inimesed kindlasti naeravad praegu ja ütlevad, et mõttetu üritus, kuid mina nii ei arva. Tõesti ei arva. Minu jaoks on see äärmiselt tõsine probleem. Ma loodan, et ma suutsin vähemalt ühegi inimese panna mõtlema. Kui ma seda suutsin on minu eesmärk igatahes täidetud.

Ma vaatasin eile The Notebooki. Üldse vaatan ma koguaeg ainult filme ja telekat. Aga vaheaeg minu jaoks tähendabki seda, et ma magan kaua ja vaatan palju telekat. Igatahes see film läks mulle tõsiselt südamesse. See oli nagu film tõelisest armastusest. Ausalt teeksin ma kõike, et saaksin midagi sarnast kogeda kunagi. Kuigi see tundubki nii võimatu. Tõesti nagu selline armastus oleks ainult filmis võimalik. Võimalik, et ma olen lihtsalt kaotanud usu tõelisse armastusse. See on vist jah reaalsem.

Ma avastasin enda jaoks uue kire. Ja selleks kireks on tatoveeringud. Võiks ju arvata, et need hakkasid mulle meeldima, sest viimasel ajal lasevad kõik endale neid teha, kuid ei. Ma isegi ei tea, mis mind nende poole tõmbab. Tõesti, mul on juba välja mõeldud kuhu ma esimest tahan ja siis järgmist ja järgmist ja järgmist. Ma arvan, et kui ma ühe ära teen, siis ma ei suuda enam lõpetada. :D

Te ei kujuta ette, kui suur igatsus praegu mu südamesse lõi. Isegi, kui ma praegu mõtlen ja mõistan, et see kõik meie vahel oli üks suur lollus ja rumalus ja et ma olin rumal ja naiivne. Ning isegi teadmine, et tegin seda kõike vaid sellepärast, et oma vanematele närvidele käia. See kõik ei loe enam. Ma igatsen Sind. Sa ei kujuta ettegi kui palju. Olenemata kõigest oli mul alati Sinuga hea olla ja alati olid sa minu jaoks olemas. Ma ei tea ühtegi kutti, kes hooliks minust nii palju, et kohe kui ta laeva pealt tuleb, kohe tuleb ta minu juurde. See igatsus on rusuv ja masendav. Ma tahaks uuesti kogeda seda tähelepanu, mida sa mulle jagasid. See tähelepanu oli midagi muud, midagi muud kõigest sellest, mis teised poisid mulle jagavad. Meie vahel pole tegelikult kunagi mingeid suuri tundeid ega armastust olnud, meie vahel oli ainult üks ainus asi. Ja see ühendas meid. Just hetk tagasi, kui ma Sind eemalt nägin, tundsin ma seda taaskord. Ma igatsen Sind ! :(

Ma arvan, et ma lõpetan täna. Igatahes ma tean, keda ma unes näen öösel.

A ja lõpetuseks veel üks lause, mis mind nii meeletult täna naerma ajas: Kas su ema on ikka veel süütu v ? :D

xoxo.

Teie Siki. ( vabandan kirjavigade pärast )

Päev 25 - Kas on mingi bänd/laulja/film, mida sa oled väga kaua armastanud ? Kui kaua ja miks ?

On olnud küll. Väga kaua olen ma armastanud juba sellist bändi nagu Traffic. Mulle väga meeldib nende muusika. Ma olen neid armastanud juba sellest ajast peale, kui nad üldse alustasid koos tegutsemist ehk siis aastat 2006/2007 . Nad lihtsalt on mulle oma muusikaga südamesse pugenud. Ühel suvel käisin ma nädala jooksul kolmel nende kontserdil. Teise asjana olen ma tõsiselt kaua armastanud filmi Titanic, siiani armastan. Isegi ei tea miks, vb sellepärast, et see ajab mind alati nutma. Ma olen seda mingi sada korda vaadanud ja siiani ajab nutma. See lihtsalt meeldib mulle väga. Selline südamlik film on. :)

Täna on mul tõsiselt nostalgiline tuju, eriti praegu, hetkel just. Ma tahaks võtta jälle oma pisikese punase digika ja õue joosta, kasvõi lihtsalt selleks, et teha üks ilus pilt, ilusast päikese loojangust, sellest taevast. Ükskõik millest. Ma lihtsalt tahaks olla koos oma inimestega. Ma ei tea, kas on üldse keegi, kes mäletaks meie liivakastiaegu nii hästi, kui mina. Paljud inimesed ütlevad, et pole mõtet taganutta vanu aegu, et tulevad uued ja ilusamad ajad. Kuid mina olen kindel, et minu elus ei ole kunagi enam nii ilusaid aegu nagu olid liivakastiajad. Need olid lihtsalt suurepärased. Nii lihtsalt. Mäletan, et me ei pidanud kunagi sõpadega mõtlema, et mis järgmiseks teha, kui igav on. Ideed tekkisid lausa iseenesest. LOLLUSED SAMAMOODI ! :D Aga ma eriti ei kujuta ette, et tuleval suvel mõni mu liivakastisõber tuleks ja minuga lambist veesõda mängiks isegi, kui emme selle ära keelab. See lihtsalt on kordumatu.

Ära kunagi ütle: " Ühel päeval võtan ma kätte ja ...". Praegu on selleks õige hetk.

Päev 22 - Mis leidub Sinu toas
Kuna minu toaks on hetkel elutuba, siis siin leidub telekas, diivanid ja värgid, kuusk, terve hunnik venna mänguasju, riiulid jms. Ühesõnaga väga palju nodi. :)

Päev 23 - Kui on olnud tõsiselt halb päev, kuidas sellega tegeled
Istun üksinda, kuskil. Või siis hakkan tõsiselt lolli mängima. Tavaliselt olen kurb. Ja lihtsalt olengi nii. Paljud, kes on mind näinud ühel tõsiselt halval päeval, teavad milline ma siis olen. Vahest ma isegi nutan. Jepjep olen piripill ! :)

Päev 24 - Pane oma iPod/iTunes shuffle'lile ja kirjuta 10 esimest laulu, mis tulevad
1. Enrique Iglesias - You're my number one
2. Ester Dean feat Chris Brown - Love Suicide
3. Dj Cammy - Dancing in the dark

4. Heleri - Unistustemaa

5. Cascada - Ready or not

6. Soul Militia - Tule kui leebe tuul

7. Merlyn Uusküla - Vabaks lastud lind

8. Avril Lavigne - Innocence

9. Nickelback - Gotta be somebody

10. Kerli Puusepp - Minu viimane laul

Niisiis olen ma täielikult koju jõudnud ja valmis rääkima kõigest, mis toimub mu sees ja mu ümber. Jõuluballist siis midagi. Minu jaoks oli see tõesti enne lõppenud, kui jõudis alatagi. No offence 11. klass , kõik oli ilus ja tore tegelikult. Tantsida sai ka palju ja osad inimesed olid hästi mõnusad ja toredad ja lahedad. Tõesti meil on super klass ja mul on super hoolivad ja lahedad klassikaaslased. Ja tõesti väga lahedad kutid on need, kes lihtsalt kutsuvad erinevaid tüdrukuid tantsima, mitte ei istu nsm tuima. Kuid ma tõsiselt pettusin ühes oma "sõbras". Lihtsalt, kui sa ei tahtnud minuga ballile minna, miks sa siis nii ei öelnudki. Miks sa ei öelnud, et tahad kellegi teisega minna ? Ausalt tundub mulle, et sul pole aimugi, milline üks sõber olema peab. Mind ei huvita enam meie see nö suhe, mis meil oli. Ma olin valmis selle unustama ja Sinuga ainult sõber olema, aga sõbrad ei valeta üksteisele ja ausõna ei saa ma Sinuga sõber olla, kui sa tõsiselt selline sitakeeraja oled. Vabandust väljenduse eest. Ja see on täiesti uskumatu, kuidas üks inimene suudab terve õhtu tuju rikkuda. Edaspidi elan ma nii, et tunnen rõõmu väikestest asjadest. Ühel päeval tagasi vaadates võin avastada, et need olidki tegelikult suured asjad. Ma lihtsalt ei suuda enam oodata, SIND !

Eile oli natukene kurb. Hommikul läksin korra kooli oma kingitusele järele ja jätsin hüvasti nende muskadega, kes tol hetkel koolis olid. Kallistasin neid ja ütlesin, et hakkan neid igatsema. Juba igatsengi. Need tobukesed on mulle selle poole aastaga tõsiselt südamesse pugenud ja ma arvan, et selle kolme aasta jooksul, mis me nüüd koos peame olema või mis peame , SAAME olla, nende aastate jooksul saate te mulle veel kallimaks kui te praegu olete. Igal ühel teist on minu südames koht. Kuigi kodus on ka hea olla. Ma juba ootan seda, kui te kõik mulle külla tulete. Eile õhtul tuli mulle külla üks ääretult tähtis inimene, õigemini kaks. Kõigepealt tuli mu Annika. Sa lihtsalt tead, kui palju ma Sind armastan ja kui palju ma sinuga koos olemist igatsesin. Vaheajal teeme kogu selle aja tasa, mil me näinud ei ole. Teine inimene, kellest mul on tõsiselt palju kirjutada on minu Reimo. Sa lihtsalt pead teadma seda, et ma ei unusta Sind mitte kunagi. Ja kui Sina ütled mulle seda, et see kutt tegi mind jättes vea, sest ta lihtsalt ei tea, kui hea tüdruk ma olen, siis ma lihtsalt pean Sind uskuma ja ei saa vaielda. Tõesti sa tunned mind juba üle kolme aasta ja kogu see kolm aastat oled sa mul alati olemas olnud. Sa oled mulle alati nii toeks olnud, kui see sinu võimuses on. Sa käid väga harva mul külas, kuid ma mõistan, et sa elad ju tglt teises eesti otsas ja igakord, kui sa oma päris koju tuled, leiad sa ka killukese aega, et minu juurde tulla. Tea, et ma hindan seda väga kõrgelt. Sa ei pea mulle mitte midagi tooma, kuigi sa alati teed seda. Ma ei vaja sokolaadi ega roose, mulle piisab sellest, et Sina oled minuga. Loodan, et sa hakkad seda mõistma, et mulle tõesti piisabki ainult sellest, kui ma Sind kallistada saan.

Täna hommik oli veidikene närviline ja mu pea lõhkus väga hullult. Tegelikult lõhkus see juba eile ka. Jõuluvana tuli täna hommikul kaa. Sain uue telefoni ja keti ja lõhna ja värgid. A ja muideks aitäh Marianne, mulle väga meeldib see raamat, mis sa mulle kinkisid, muska oled. Aaga , minu arvamus siis jõuludest on see, et mul vahel isegi on jõulutunne, kuid vahest ei ole seda üldse. Minu arvates pingutavad inimesed jõulude ajal liiga palju. See kõik peaks olema palju lihtsam. Tegelikult on see nõme, et jõulude ajal kingitusi tehakse ja nii. See jõulude väärtus kaob ära. Praegu ongi nii, et jõule oodatakse sellepärast, et saab kingitusi. Minu jaoks on jõulud perega koos olemise aeg. Mulle meeldib saada kingitusi ja isegi meeldib neid teha, aga samas tunnen ma, et ma ei kaotaks mitte midagi, kui neid kingitusi ei oleks. Kõik oleks samamoodi ja kõik tunneksid samamoodi rõõmu üksteisega koos olemisest, mitte kingitustest. Ja üldiselt ei tunne enam suured inimesed kingituste üle ka rõõmu. Väiksed lapsed naeravad ja on õnnelikud kui saavad midagi kingituseks, kuid suured inimesed vaatavad tuimalt oma kingitusi ja kui ongi rõõmsad, siis ei näita nad seda välja. Suured nagu ei oskakski enam rõõmu tunda. Mitte millestki. Ausalt ei ole kõik nii negatiivne, kui ma praegu siia kirjutan. Muidugi on positiivne see, et just praegu jõudsid mu Tallinna sugulased siia ja me läheme kohe vanaema juurde ja oleme seal kõik koos. Enne käime surnuaias ka ära. Panema vanaemale ja vanaisale küünla ja Andole ka :) . Jõulude ajal meeldib mulle meeletult surnuaias käia. Seal on kõik nii ilus siis. :)

Aga sellest tuli mingi ülipikk postitus. Ma luban, et hoian teid vaheaja jooksul oma tegevustega kursis ja aasta lõpus teen ka aasta kokkuvõtte. :)

Ilusat ja rahulikku jõuluaega teile.

Siiralt teie Siki. :)

xoxo

LÕPUKS JÕUDIS MULLE KA KOHALE, KUI TÕBRAS SA TEGELIKULT OLED !
Homme räägin ballist ja kõigest muust, siis kui koju jõuan . :)

Ma võin teeselda, et see ei tee haiget, aga teeb ja sa ei kujuta ette kui väga ! :'(

Siki says:
Pane nohh
Oliver@Tõrvandi says:
No panin
läbi viletsuse .
Siki says:
hehh , ma teadsin et sa paned
Oliver@Tõrvandi says:
Misasja ?
Sa teadsid,aga oled kindel et ma ikka panin ?
Siki says:
jjjaaaaaaa
Oliver@Tõrvandi says:
Kindel ?
äkki said üle ?
Siki says:
Ei saanud Sa ei julgeks nah
Oliver@Tõrvandi says:
Hmm..
Lõdvalt
Siki says:
vaevalt
Oliver@Tõrvandi says:
enesekindel oled
Siki says:
Õppisin parimatelt
SINULT!

Oliver@Tõrvandi says:
Vaevalt.
Siki says:
lõdvalt
Oliver@Tõrvandi says:
Papapaa
Mis veel räägid siis ?
Siki says:
aa , sa ei räägi v ?
Oliver@Tõrvandi says:
aa,aga mida ?
Siki says:
ahh ?
mis?
ütlesid midagi v ?
A ei ?
Või ah ?
Misasja?
Mis ?
Kus?
Oliver@Tõrvandi says:
Kus keldris on konnad ?
Siki says:
Kes?
Kuna?
Misasja, `?
Oliver@Tõrvandi says:
ei saa aru?
kellega ?
Mida ?
Siki says:
Mis vikerkaare viimane värv on ?
A sa ei ole kunagi olnud v ?
Aa , ma ei teagi nppd
Oliver@Tõrvandi says:
punane .
Siki says:
nüüd*
Selles suhtes, et vb on aga vb ei ole kah
Oliver@Tõrvandi says:
Mina olnud,olen küll,mitu korda veel .
Siki says:
Või noh , tead küll
Oliver@Tõrvandi says:
vb on kah .
Siki says:
või sa ei tea v
Oliver@Tõrvandi says:
eemn...
Tean .
ma tean seda,et sellise sigaduse saad ainult sina hakkama
Siki says:
misasjjjjaaaa sa aajjjaaaaaaaaaddd
Oliver@Tõrvandi says:
arvata on jah,
Sellist asja on raske lahti seletada..

PÄRIS KORRALIK TOTU ON TA MUL IKKA ! (L) Kui mul halb tuju on, siis ta teeb selle oma tobutsemisega alati heaks. Kallis !

C (L)

Päev 21 - Sinu parim sõbranna/sõber just suri. Milline oleks Sinu reaktsioon ?

Ma võin seda ainult oletada, aga ausalt ei oska ma öelda, mida ma teeksin. Seisaksin ühe koha peal ja ei suudaks end liigutada, ega seda uskuda. Ma olen seda peaaegu tundud ühel korral, kui sel juhul oleks asi ilmselt veel hullem. Ma arvan, et mitte ainult osa minust, vaid kõik minus variseks kokku. Ma ei taha sellest rohkem rääkida, sest surm on minu jaoks siiani hell teema.

Homme on jõuluball. Kõik on nii ilusad ja kõikidel on nii ilusad kleidid. Enamjaolt teavad kõik juba seda, mida ma endast ja oma kleidist arvan, ma tõesti ei taha seda siia kirjutada, sest mida rohkem ma sellest kirjutan, seda kurvemaks ma muutun. Olen tähelepannud, et viimasel ajal on tõesti kõik kuidagi armunud. Minu arvates on see tõesti armas. :) Ja ma olen tõsiselt õnnelik kõikide inimeste üle, kes armsalt armunud on . :)

Teate peaaegu ongi jõulud käes juba ja minus on natukene väga suur kurbus. Ma igatsen neid vanu inimesi, neid vanu sõpru. Lihtsalt meeletult palju. Cärol, sa ei kujuta ettegi, kui väga ma Sind igatsen. Nii palju, et ma tahaks lihtsalt nutta praegu. Tõsiselt ka. :'( Kui jõuluvana oleks olemas ja tõesti täidaks soove, siis ma sooviksin seda, et ma saaksin Sinuga aega veeta nii nagu kunagi. Ma lihtsalt tahaks koos Sinuga olla. Minu ingel (L) !

Kas mulle tundub, või sa oledki viimasel ajal jube kurb ?

Päev 19 - Keegi kellega tahaksid vahetada üheks päevaks elud ja miks

Ma ei taha sellele küsimusele vastata. Tõesti ei taha ja sellepärast jätan ma sellele ka vastamata.

Päev 20 - 10 inimest, kes suudavad sind kõige rohkem naerma ajada

1. Kaarel

2. Kaupo

3. Margus

4. Rasmus

5. Sander

6. Mari-Ann

7.Triinu

8. Fredi

9. Marten ( vennaaaaa )

10. Sten

Millegi pärast poiste ülekaal. :D

Ma tegelikutl räägin telile, miks on mu postitusel täna just selline pealkiri. Nimelt küsis üks inimene minu käest täna, et miks ma viimasel ajal nii kurb ja tujust ära olen olnud. Ma sogasin talle midagi kokku, et ma ei ole tujust ära, et ma olen haige ( eelmine nädal olin tõsiselt palavikus ja nüüd on igemepõletik ) . Kuid tegelikult ma tean, et asi ei ole üldse minu haigustes ega valudes. Ma olen koguaeg mõttes ja ma mõtlen nii paljudele asjadele. Ma olen väga palju mõelnud viimasel ajal sellele, et mis asi see tõeline armastus on ja kas ma olen seda ikkagi tundud. Jõudsin veendumusele, et ei ole. Tõeline armastus on siis kui see tekib kahe inimese vahel, tõesti esimesest silmapigust. Kaks inimest peavad mõlemad tudma, et on üksteise jaoks õiged. Kui seda tunneb ainult üks ja ühe arvates ongi see tõeline armastus, siis see tegelikult ei ole. Kuid ma olen siiski niii segaduses, ma tahaksin tõesti uskuda seda teooriat millest ma just kirjutasin, kuid ma ei suuda oma peast välja saada seda ühte ja ainsat inimest. Ma ei saa aru, jõulud on juu, ma peaks rõõmus olema , naerma. Aga ma ei suuda, ma kujutan juba ette kui väga kõigile mu negatiivne suhtumine ja jonnimine pinda käib. Aga ausõna ma üritan olla parem inimene. Ma tahan olla parem inimene, kui ma tegelikult olen. Ma ei oska lihtsalt. Praegu olen ma lihtsalt järjest kurvem. :(

Ma tahaks, et uus aasta oleks parem. Ma tahaks, et uus aasta oleks minu aasta. Et ma tõesti kohtaks TEDA, kes suudab mind panna tundma, et minus on midagi. Et ma olen väärt midagi. Hõhh , mulle ei meeldi sellist emo teksti kirjutada, aga just niii emolt ma ennast tunnengi praegu.

Ja muideks, mul on käsil üks eksperiment . Ja see kulgeb juba hästi.

Päev 17 - Mis riideid leidub sinu kapis kõige rohkem

Ma tahaks öelda, et seelikuid ja kleite aga neid on mul ilmselt kõige vähem, kui üldse on. Päris palju on mul igasuguseid erinevaid pluuse ja toppe ( mainiks ära, et ma olen endale ostnud päris palju selliseid asju, mida ma ilmselt kunagi selga ei pane ) . Dressipükse on ka päris parajalt. Ülidselt ei meeldi mulle riietest eriti rääkida.

Päev 18 - 10 inimest, keda usaldad kõige rohkem

1. Annika
2. Oliver
3. Sten
4. Aleksandra
5. Mari-Ann
6. Fredi
7. Ave
8. Elo
9. Triinu
10. Margus
Tegelikult kuuluvad siia listi veel Kaupo ja Siret ka.


Tore on kodus olla. Rohkem midagi.

Päev 15 - lugu, mis toob Sulle mingi mälestuse meelde
Vaieldamatult on selleks looks Adam Sandler - Grow old with you. Lihtsalt rohkem polegi vaja öelda. Kõik mälestused, mis vähegi tulevad seda lugu kuulates on seotud Sinuga mu Sass. Igatsen väga meie vanu aegu ! :(


Päev 16 - Iseloomusta ennast

Vot see on üks tõsiselt nõme päevaülesanne minu jaoks. Tõesti mulle ei meeldi end iseloomustada, kuid siiski pean ma seda taas tegema. Muideks ma pean mainima, et kunagi ei arvanud ma endast nii nagu ma arvan praegu. Mu isiklik arvamus iseendast muutub pidevalt. Enda arvates olen ma tõesti üks tavaline tüdruk. Ma lihtsalt olen mina ise. Sõbralik nendega, kes minuga sõbralikud on. Ma olen aus, sest mulle ei meeldi valetada. Ma ei suuda valetada, kui seda just muidugi vaja ei ole. Ma oskan hoida enda lähedasi. Minu usaldust on raske võita. Ma räägin palju tegelikult iseendast ja enda elust, kuid on väga vähe neid, kes teavad täit tõtt. Need, keda ma usaldan, neid on tõesti vähe. Kui sa ükskord oled mu usalduse ära teeninud, siis hoia seda, sest kui sa selle kaotad ei saa sa seda iial tagasi. Mul on palju sõpru. Ilmselt sellepärast, et ma suhtun nendesse täpselt nii nagu nemad minusse. Ma ei oska absoluutselt ennast iseloomustada. Kui keegi oskab, siis palun andke teada, sest ma olen natukene väga keerulise iseloomuga tüdruk. Tavaline, kuid keerulise iseloomuga. Mõningate arvates olen isegi enesehaletseja, kuid ise ma ei arva ennast seda olevat.

Mul on imelik olla. Ma tahan taaskord koju ära. Ma tõesti ei taha siin olla enam. Ma tahan nii ära minna, et ma ei peaks enam tagasi tulema. Inimesed käivad mulle lihtsalt närvidele. Nad käivad mulle närvidele oma suhtumise ja lollustega. Oma nõmetsemistega ja solvumistega ja mõnitamistega ja ärapanemistega. Üldse, ma tahan viimasel ajal lihtsalt üksi olla. Ma ei viitsi kuulata enam mingit vingumist. Tõesti, ma olen väga halb inimene vahel, ma ütlen vahel väga halvasti. Aga ma olengi selline. Ja need inimesed, kes ei suuda leppida minu halvade külgedega, ei vääri ilmselgelt ka minu parimaid külgi. Ausalt öeldes ma täna mõtlesin selle peale, kui paljud inimesed on tegelikult muutunud koolialgusest saadik. Osa paremuse poole, osa jälle halvemaks. Ma olen tõsiselt pettunud mõnedes inimestes. Nad on minu jaoks lihtsalt ühed suured ümmargused nullid nüüd. Tõesti , ma ei oma nende kohta mingit arvamust ja ausalt ei taha ka omada. Sest nad ei tähendagi minu jaoks mitte midagi ja ma ei viitsi oma pead ka vaevata selle pärast, et kuidas neil läheb või kuidas nad hakkama saavad. Mu ellu ei ole tõesti vaja selliseid inimesi. Ja lõpetuseks ütlen, et MA ARMASTAN KORVPALLI !

Päev 14 - Pilt mis muudab Sind õnnelikuks

Tegelikult ei ole see päris see pilt mida ma oleks tahtnud siia panna. Kuid tõesti on minu väike vend see, kes suudab mind muuta õnnelikuks vaid sellega, kui ta mulle telefoni naerab või tsau ütleb. Ta lihtsalt on päike, mis minus särab. Ta on kõige olulisem poiss mulle siin üldse.

Täna olen ma üks segaduse hunnik, aga omamoodi õnnelik segaduse hunnik. Mulle piisab vist ainult lähedusest, et ma oleks õnnelik, et ma naerataks. Minust oleks vastik midagi enamat tahtma hakata ja ma ei hakka kah. Ma tegelikult tahaksin ju midagi enamat, midagi palju enamat aga ma ei taha seda nö nõuda. Tahtes parimat kaotad ka selle, mis oli hea. Kusjuures jube imelik on see, et ma ei mäleta absoluutselt, mis ma tänase päeva jooksul korda olen saatnud. Ma lihtsalt ei tea. Ma mäletan vaid seda, mis ma mõned tunnid tagasi tegin. Nt käisime me täna mäe peal, jahh, ilma kaamerata :D Suht tore oli jahh, aga jube külmkülmkülm. Mäe peal on alati tore. Siis me täna veel Alexiga tegime Triinu telefoniga tünxikõnesid, suht naljakas oli. :D Aga see selleks. Mari kuule, panid killu maha jah, korja üles krt. IME TÜDRUK! :D Tõsine killuvend on ta mul. Hulluks läinud vist. :D A ja muideks ARMASTUS ON PEDEDELE!

Siki,

xoxo. ( lisan veel pilte, mis mind õnnelikuks muudavad )

Päev 12 - Mis sul täna seljas oli

Retuusid, mustad teksad, valge t-särk, valge kampsun. Sokid ka ja siis muidugi pesu. . Kui õue läksin, siis panin salli kaela ja kindad kätte ja jope selga. Loogiline või mis ? Kuna täna oli meeletult külm ilm siis sellepärast oligi nii mitu kihti riideid seljas. Mul on tglt ka koguaeg külm. Võimalik, et sellepärast, et ma ikka veel haige olen.'

Päev 13 - Kiri kellelegi, kes on sulle haiget teinud.

Ilmselt saavad kõik aru, et ma Sulle kirjutan. Sa ise saad ka ilmselt aru, kui seda kirja loed.

Ma tahan, et sa teaksid kõigepealt seda, et ma päris tõsiselt ka armastasin Sind nii nagu ma pole kedagi mitte kunagi armastanud. Kogu see süda, mis mu sees on, kuulus täielikult Sulle. Sa tõesti olid minu jaoks täiesti pörff. Ausalt öeldes, ei mõistnud ma algul üldse, et miks sa pidid mulle nii tegema, et mille kuradi pärast oli vaja sul mulle haiget teha. Vahepeal ma isegi arvasin, et vihkan Sind. Aga nüüd, kui sellest on juba aega möödas, tahan ma Sind tegelikult tänada. Ma tänan Sind selle eest, et sa hoolisid minust. Selle eest, et sa suutsid mind panna tundma, et ma võin olla mina ise. Sa lubasid mul olla mina ise. Tänan Sind selle eest, et sa panid mind naerma. Et sa naeratasid mulle. Selle eest, et mõnel hommikul oli just Sinu nägu esimene, mida ma nägin. Selle eest, et sa tegid mu õnnelikuks. Sa ei olnud minu jaoks ainult poiss-sõber, sa olid parim sõber ja poiss-sõber ühes isikus. Ma usaldasin Sind 100%. Kõige enam ongi mul kahju sellest, et tänu sellele, et sa mulle haiget tegid, kaotasin ma kõik, nii poiss-sõbra, kui ka parima sõbra. Sa oled siiani minu jaoks sõber, õigemini, minu jaoks oled sa siiani palju enamat kui sõber. Kuid ma tean, et Sinu tunded minu vastu piirduvad sõprusega ( olen sellega leppinud juba ). Ja seetõttu ei suuda ma Sind enam 100% usaldada. See kõik ei ole lihtsalt sama. Ma tean, et sa mõistad perfektselt seda mis ma kirjutasin siia. Ja ma arvan, et Sinu jaoks on uus see, et ma olen sulle tänulik. Aga tõesti, ma tänan Sind lihtsalt parima aja eest, mis mu elus olnud on, pean tunnistama, et igatsen iga Sinuga koos veedetud hetke.

_______________________________________________________________

Ma tahtsin siia kirjutada tegelikult kui hirmul ma olen, aga ma olen liiga hirmul, et sellest kirjutada. Niisiis ma kirjutan kõugest ilusast, mis mulle meelde tuleb praegu. Ja natuke vähem ilusast ka. Nimelt täna, või siis noh eile, anna andeks jäin natuke hiljaks, oli minu musurulla Triinu sünnipäev. See tibu sai 18. Tõesti palju õnne Sulle. Selle lühikese ajaga oled ikka väga kalliks saanud mul. See postitus on ka täielikult sulle pühendatud. :) (L)

Üldiselt olen ma päris mitu päeva käinud mäel lumelaudureid pildistamas käinud. Mida rohkem ma seal käin, seda paremini mul pildid välja tulevad ja muidugi seda haigemaks ma jään. Aga ega ma loll koju ikka ära ei lähe ju. On vaja jubedalt siin ühikas olla. Aga mulle meeldib siin ausalt öeldes, ma ei taha ära minna. See koht on nagu päris tõsiselt mulle koduks saanud. Ma igatsen küll jubedalt emmet ja issit ja vennat ja isegi väikest õde, aga samas on siin ka väga hea olla. :) Igatahes, minus on väga imelikud tunded. Ma tunnen järjest rohkem, et isegi kui ma niiiii väga tahakse teda reaalselt tagasi endale, suudan ma ka temaga sõber olla. Suruda need tunded alla ja lihtsalt olla tema sõber. Rääkida temaga nagu sõbraga ja kallistada teda nagu sõpra, pannes sinna kallistusse vaid need emotsioonid mida võib üks sõber teist sõpra kallistades kallistusse panna. Keerulineee . Samas tunnen ma alati, kui teda vaatan, et mingi pisike osa temast, tema südamest, mingi pisike kohakene, kuulub ainult mulle ja ei kellelegi teisele. Et see kohake tema südames on nagu minu jaoks, ma tunnen, et ma kuulun tema ellu. Kuigi jah, tema jaoks on reserveeritud terve minu süda :D . Kuid see ei olnud selle postituse mõte. Lihtsalt ma tunnen, et olen tugevam. Et ma noh suudan neile tunnetele vastu seista. Ja võimalik, et mingi aja pärast, need tunded tõesti lihtsalt kaovad ära ja ma suudan Teda taas usaldada 100% nagu parimat sõpra. Oeh.

Kaupo on mul hea ! ;* Ma ei teagi, mis temast mulle nii hea sõbra teeb. Tegelikult on ta ju mingi ilge troppar, kes teeb nõmedaid nalju aga samas suudab ta olla lihtsalt nii suurepärane. Alex on mul pisike jonnipunn, aga ma armastan teda kõigele vaatamata kõige rohkem siin üldse. Ma ei tea kas ta seda kunagi mõistab üldse, kui kallis ta mulle on ja kui palju ma temast hoolin. Ta lihtsalt on asendamatu. Mari on mul , vb ei ole ka. Igatahes on ta ka tõsiselt kallis ja tore ja vahva ja muska. Totukene on ta ka mul. Ja ma pidevalt muretsen selle tibulinnu pärast. Maarja-Liis on ka üks täiega tore muska, kellega nii sitaks nalja saab lihtsalt. Kõige ideaalsemad plaanid tulevad koos Liisuga. Triinu on mu superlahe täisealisest pisike sõbranna. Tõesti, temaga mõnitamised ja jutuajamised ja kõik on lihtsalt super. Ma ei kujutaks elu ilma temata ettegi. Kaarel on kah üks väga hull musukas mul. Ta hoolib minust täiega palju ja mängib isa mulle. Kallis kutt on. Fernando, on tglt sügavamalt mõtlev kutt, kui teised ilmselt arvavad. Ta on tark poiss ja hooliv. Üldse tore klassivend. Avekene on mul niiii hea, minu suusataja, minu lohutaja, minu mõistja, minu kallis. Elo on muidugi klassika, me lihtsalt moodustame ühe kuradi hea tiimi. Nonii ja nüüd ma mõistan kui palju häid sõpru mul siia tekkinud on. Ja need kellest ma siia kirjutasin on ainult mõningad. Tõsiselt häid ja siiraid inimesi on siin, aga samas ei saaks ma väita ka, et siin ei ole usse ja bitche ja raisakotkaid !

Lisan paar lumelaua pilti ka ja loodan, et igaüks leidis mu postituses endale midagi lugeda. :=)

Siki.

xoxo

Päev 11 - Mis leidub sinu kotis

Niisiis - rahakott, peegel, hügeeniline huulepulk, kätekreem, taskurätipakk, nätsupakk ( mille olemasolust ma ei teadnudki ) , bussipiletid ja igast muud cräppi. Ma ei teagi, see loetelu läheks liiga pikaks :D Mu kott on tõesti täis igast träni. :D Ja kohe kindlasti ei lähe mul neid asju vaja :D .

Aga okei, ma olen terve nv ühikas ja nüüd lähen Alexa juurde. :) Homme ilmselt mäele ka.
Ma kirjutan kunagi veel. :)
Tsauki
xoxo.

Haige.

Päev 10 - Pilt Sinust.



See pilt on siin täpselt sellepärast, et siis kui see pilt tehti, oli mu elus kõik täiega korras. Võiks öelda isegi seda, et ma tõesti olin siis ÕNNELIK. Siiani tekib südamesse rahulolu, et need ajad olid ja et see kõik minuga juhtus. Mulle tuleb meelde lause: Ära nuta, sest see on möödunud, vaid naerata, sest see üldse juhtus.

Ma olen haige ja sellepärast ma täna väga palju ei kirjutagi. Kaarel saab pahaseks ka veel mu peale, et ma nii hilja arvutis olen. Aga ma pean mainima ära ühed inimesed, kelle ma tõesti unustasin mainimata eelmises postituses. Need on minu armsad kodutütred/nooredkotkad, kes laagri heaks tegid. Reelika, Kirke, Raivo, Reeno, Ranel, Kerlyn, Siim, Alex, Andry, Annu, Krissu, Merka + veel mõned musid.
Üritan terveks saada.
Siki
xoxo.

Ja ta on tagasiii ....

Päev 05 - Pilt kellestki/millestki, kellel on kõige suurem mõju su elus .

Ma võiksin siia panna ka pildi oma emast, kuid hetkel on tõesti kõige suurem mõju mu elule Siretil. Ma ei teagi miks, maybe sellepärast, et me siiski elame ühes toas. Või sellepärast, et sa lihtsalt oled mu õde. Vahel sul läheb sassi ja sa ei ütlegi, et olen su õde, vaid su sõbranna. Igatahes olen ma niiii meeletult õnnelik, et mul on sinusugune õde, isegi kui sa vahest niii kuradi närvi mind ajad, armastan ma Sind ikkagi !

Päev 06 - Selle kuu eesmärgid ja miks

Ma ei teagi, ilmselt on selle kuu suurimaks eesmärgiks oma hinded korda saada. See teeks mu emme meeletult rõõmsaks ja ausalt hakkaks endal ka kergem, kui kõik normis oleks. Teiseks oleks mu selle kuu eesmärgiks võimalikult palju naeratada ja head teha. Jõulud on ju ikkagi. Kolmandaks võiks vist ära mainida selle, et korralikult korvpalli trennis käia ( räägin sellest hiljem ). Neljandaks võiks uisutamise ka ära õppida, kuid ma ei usu, et ma sellega selle kuu jooksul hakkama saan. Eks näis.

Päev 07 - Laulud, mida kuulad kui oled õnnelik, kui sul on igav ja oled kuri.

Hmm, ma ei teagi, see kuidagi tuleb loomulikusest, et kui olen kuri või kui mul on igav, pole midagi teha ja tülpimus on peal, kuulan aeglasemaid ja kurvemaid lugusid. Konkreetseid ei oska praegu näiteks tuua. Siis kui mul on hea tuju ja ma olen õnnelik, kuulan õnneliku sõnumiga laule, nt praegu on üks mu lemmikuid Astra - Lend ja teine lemmik on Merlyn Uusküla - Vabaks lastud lind. Jahh mulle meeldib eesti muusika. Push-Up on ka viimasel ajal teemas, aga seda sellepärast, et Siret on seda nii palju kuulama hakanud :D .

Päev 08 - Hüüdnimed, mis sul on, miks sellised

Siki - peaaegu sünnist saadik on kõik mind nii kutsunud. Vahepeal olin ma sellega nii harjunud, et kui keegi mu pärisnime Sigrit kasutas, siis ma lihtsalt ei osanud reageerida või ei saanud aru, et mind selle all mõeldi.

Pisike - sellest on ka mu blogi endale nime saanud. Ehk siis minge mõned postitused tagasi ja leiate ka selle, miks selline hüüdnimi.

Sikki - Extra Alexandra väljamõeldis.

Neid on kindlasti veel olnud, aga hetkel ei meenu.

Päev 09 - Sarjad/saated, mis meeldivad

Sõnasõda on üks lemmikumaid. Siis muidugi Ühikarotid. Siis kui Salme ära läks, ma oleks peaaegu nutma hakanud. Kodus ja Võõrsil, olen selle fänn lihtsalt. Ja siis muidugi esimest ja teist kohta jagavad Simpsonid ja Family Guy. Ma ei tea, mis nendes nii erilist on, aga millegi pärast need lihtsalt meeldivad mulle sitaks.

Huh, sain lõpuks kirjutatud. Ma olen mingi väga suure vabanduse kõigile võlgu, kes mu blogi viitsivad lugeda, sest ma pole nagu sada aastat vähemalt kirjutanud. Olgu liialdan, viis päeva. Aga nii palju igast asju on juhtunud. Niisiis on meil sel nädalal arvestuste nädal. Esmaspäeval oli kirjanudse arvestus, mille sain viie. Teisipäeval oli geograafia arvestus, mille sain kolme ja täna oli keemia arvestus, mille hinnet ma ei tea. Kuid keemia arvestusega on nii, et eks näis kas võidan bingo lotoga või mitte. See oli tõesti ulmee, 85 küsimust töös. ( y )

Veel juhtus see, et hakkasin korvpalli trennis käima. Päris paljud teavad, kui väga mulle koss meeldib ja kui kaua aega ma olen tahtnud juba kossu mängida ja nüüd on mul see võimalus. Ma tõesti loodan, et mul on püsivust, et seal käia. Mari kallis lubas mind selles osas aidata. Ah jaa, Marile ma kingil jõuludeks ühe väävli. :D

Käisime täna Mari, Triinu ja Avega pilte tegemas. Päris ilusad pildid tulid Maril. Ma räägin, et temast võib täitsa asja saada, kui külm ära ei võta. Ta ütles mulle ükspäev, et ma olen tema kõige erilisem klassiõde. Te ei kujuta ette, kui hea oli midagi sellist kuulda. Ta ütles, et talle meeldib see, kuidas ma oma sõpradesse suhtun. Tegelikult on nii, et ma ju armastan oma sõpru, kuidas teistmoodi ma saaks suhtudagi. See kõik on loogiline tglt.

Viimasel ajal olen ma väga haige olnud. Tegelikult ajan ma selle kõik Jorma kaela, sest tema oli see eriti tore poiss, kes mind tuimalt lumega pildus. Kaupo ka. No vot. Igatahes vaatamata sellele kui halvasti ja haigena ma ennast viimasel ajal tundnud olen, olen ma ikkagi mäe peal käinud ja pildistamas ja uisutamas jms. Ma tean, olen segane. Kusjuures ei ole mul selle nädala jooksul kordagi olnud tunnet, et ma tahan koju. Kuidagi hea on olla.

Ma tahaks veel kirjutada paljudest asjadest, aga mul ei ole üldse aega praegu. Lähen magama kohe. Olge tublid ja muideks jõulud on ju. Tehke head, naeratage, olge sõbralikud.

Tsauki.

xoxo

A ja muideks tänane postitus oli täielikult pühendatud Avele ! Sa oled mulle kallis ja ma loodan, et sa jõudsid ikka ära oodata. :)

Igatsus

Kaks pikka aastat mööda läinud,
Sind kaua aega pole näinud.
Sinust mõtlen korra, veel päeva kaks,
mu naeratus jääb vaid harvemaks.

Arvasin, et kerge ilma sinuta,
ja sinul parem olla minuta.
Sa käitusid, kui tõbras siga,
kuid Sinu jätmine, see oli viga.

Ma annaksin nüüd endast palju,
su kõrval seisaksin kui kalju.
Ei ükski tuul mind puhuks ära,
ma igatsen Sind, sinu sära.

Kui kerge oleks öelda: " MINE!"
selleks oleksin vist pime.
Mu armastus su vastu jääb,
vaid Ingel taevas seda näeb.

Siret Letlane.


Tõestus sellest, et ma pole oma blogi olemasolu unustanud. Lihtsalt oodake veel üks päevakene ja siia ilmub pikk postitus, sest mul on millest jutustada. ;)

Päev 04 – Lemmik multikas ja miks

Nii, minu lemmik multikas on ilmselgelt Autod. Pikne McQueen ja need muud tegelased on seal lihtsalt nii vahvad. Ja minu arust on see üldse üks väga õpetlik ja südamlik multikas. Peale selle olen ma seda muidugi vähemalt 10000000000 korda vaatama, kuna mu väikevend on selle täielik fänn. Üleüldse olen ma suur multikavaataja, kuid Autode multikas on tõesti vaieldamatu lemmik.

Lähen täna laagrisse, nüüd peangi minema ennast valmis panema. Praegu tekkis mingi ilge blokk ette nagu ei tahakski sinna minna, vaid tahaks kodus olla. Ma ei teagi . :/ Hea seegi, et ma näen oma vanu sõpru, kes on nii muskad. Loodan, et sellest tuleb midagi head. Viimasel ajal olen jälle kuidagi liimist lahti. Ma olen vist ikka nii väga muutunud pärast seda kõike. Ma ei tunne ennast ka ära. Ainult vingun koguaeg ja ei oska üldse olla. NÕME ! :/

Aga okei, tsaukih.

xoxo.

Palun vabandust!

Ma väga väga vabandan, et ma ei jõudnud eile kirjutada. Kuid ma teen seda kõike täna. Sellest tuleb päris pikk postitus. Niisiis....

Päev 02 - kõige uuem pilt Sinust ja 15 huvitavat fakti.

1) Ma olen kaks korda elus armunud olnud.

2) Mu jalanumber on 39.

3) Mulle ei meeldi kanda kleiti ega kingi.

4) Ma joon kohvi vahel ainult sellepärast, et ennast täiskasvanulikumalt tunda.

5) Ma nutan tihedamini kui vaja.

6) Samas ma naeran ka rohkem kui vaja, enamast võib mind ikka rõõmsana näha, isegi kui midagi viltu on läinud.

6) Mu keemia keskmine hinne on praegu 1,66666...... :D

7) Mul on ikka veel ainult kolm paari kontskingi.

8) Mulle ei meeldi suusatada.

9) Mind motiveerib korvpall.

10) Mul on väga palju väga häid sõpru.

11) Ma armastan kaltsukaid.

12) Järgmises elus tahaks ma olla kosmonaut.

13) Mul on kaks õde ja üks vend (I).

14) Mu suurim kirg on fotograafia.

15) Ma laulan kõva häälega. ( siis kui ma üksi olen ja ühtki inimest läheduses ei ole )

See pilt on jah kõige uuem minust, või noh neist piltidest, mis minuni jõudnud on.

Päev 03 - Kus sa käinud oled

Kui võtta reisimist, siis ei ole ma eriti kusagil käinud. Kuid tegelikult käin ma koguaeg ju :D Niiet jah. Käinud olen ma palju igast erinevates kohtades. Ma ei teagi, kuidas selle küsimusele vastata ju. Igatahes ma tean, et mul on kogu elu ees ja ma jõuan veel paljudes kohtades ära käia, nii välismaal kui ma Eestis. :)

Räägin siis natuke sellest, mis toimunud on. Niisiis käisime eile Triinuga õhtul pildistamas. Täiega ilus oli. Triinu ei tahtnud üksi magada ja siis jäi minu kaissu jälle :) . Harjun vaikselt ära sellega juba. Õhtul käisin Taneliga ka õues. A ja muide, et te kõik teaks, siis ausõna, MINA JA TANEL EI KÄI !

Täna oli päris lahe päev. Koolis toimus 2. ja 3. tunni ajal kõnevõistlus ja väitlus. See oli tõesti väga lahe. Kõnedest meeldisid mulle väga Õnne ja Kristeli omad. Need olid kuidagi tõesti sellised, mis kutsusid kuulama ja tähelepanema. Ülejäänud olid minu jaoks mõttetud. Kuid Õnne ja Kristel olid nagu südamega asja juures ja teadsid, millest räägivad. Kõned kui ka väitlus olid teemal, Noortel on/ei ole eestis piisavalt võimalusi. Väitluses mulle meeldisid taas Õnne ja Kristel. Tõesti, noorte võimalused on vist neile südamelähedane teema ja nad on selle teemaga kodus. Minu arvamus sellest on see, et eesti noortel on võimalusi piisavalt. Tõesti, kes tahab midagi teha, siis see ka saab seda teha. Kui sa tahad huviringides osaleda, siis sa saavutad ka selle. Sa lihtsalt pead pingutama selle nimel. Nt minul oli võimalus teha meie küla elu paremaks, kuid ma lihtsalt ei kasutanud seda võimalust. Noored on ise passiivsed. Oeh, ma olen kodus ja väsinud. Homme lähen laagrisse. Näen oma kallikesi.

Lõpetan tänaseks.

xoxo.