Retuusid, mustad teksad, valge t-särk, valge kampsun. Sokid ka ja siis muidugi pesu. . Kui õue läksin, siis panin salli kaela ja kindad kätte ja jope selga. Loogiline või mis ? Kuna täna oli meeletult külm ilm siis sellepärast oligi nii mitu kihti riideid seljas. Mul on tglt ka koguaeg külm. Võimalik, et sellepärast, et ma ikka veel haige olen.'
Päev 13 - Kiri kellelegi, kes on sulle haiget teinud.
Ilmselt saavad kõik aru, et ma Sulle kirjutan. Sa ise saad ka ilmselt aru, kui seda kirja loed.
Ma tahan, et sa teaksid kõigepealt seda, et ma päris tõsiselt ka armastasin Sind nii nagu ma pole kedagi mitte kunagi armastanud. Kogu see süda, mis mu sees on, kuulus täielikult Sulle. Sa tõesti olid minu jaoks täiesti pörff. Ausalt öeldes, ei mõistnud ma algul üldse, et miks sa pidid mulle nii tegema, et mille kuradi pärast oli vaja sul mulle haiget teha. Vahepeal ma isegi arvasin, et vihkan Sind. Aga nüüd, kui sellest on juba aega möödas, tahan ma Sind tegelikult tänada. Ma tänan Sind selle eest, et sa hoolisid minust. Selle eest, et sa suutsid mind panna tundma, et ma võin olla mina ise. Sa lubasid mul olla mina ise. Tänan Sind selle eest, et sa panid mind naerma. Et sa naeratasid mulle. Selle eest, et mõnel hommikul oli just Sinu nägu esimene, mida ma nägin. Selle eest, et sa tegid mu õnnelikuks. Sa ei olnud minu jaoks ainult poiss-sõber, sa olid parim sõber ja poiss-sõber ühes isikus. Ma usaldasin Sind 100%. Kõige enam ongi mul kahju sellest, et tänu sellele, et sa mulle haiget tegid, kaotasin ma kõik, nii poiss-sõbra, kui ka parima sõbra. Sa oled siiani minu jaoks sõber, õigemini, minu jaoks oled sa siiani palju enamat kui sõber. Kuid ma tean, et Sinu tunded minu vastu piirduvad sõprusega ( olen sellega leppinud juba ). Ja seetõttu ei suuda ma Sind enam 100% usaldada. See kõik ei ole lihtsalt sama. Ma tean, et sa mõistad perfektselt seda mis ma kirjutasin siia. Ja ma arvan, et Sinu jaoks on uus see, et ma olen sulle tänulik. Aga tõesti, ma tänan Sind lihtsalt parima aja eest, mis mu elus olnud on, pean tunnistama, et igatsen iga Sinuga koos veedetud hetke.
_______________________________________________________________
Ma tahtsin siia kirjutada tegelikult kui hirmul ma olen, aga ma olen liiga hirmul, et sellest kirjutada. Niisiis ma kirjutan kõugest ilusast, mis mulle meelde tuleb praegu. Ja natuke vähem ilusast ka. Nimelt täna, või siis noh eile, anna andeks jäin natuke hiljaks, oli minu musurulla Triinu sünnipäev. See tibu sai 18. Tõesti palju õnne Sulle. Selle lühikese ajaga oled ikka väga kalliks saanud mul. See postitus on ka täielikult sulle pühendatud. :) (L)
Üldiselt olen ma päris mitu päeva käinud mäel lumelaudureid pildistamas käinud. Mida rohkem ma seal käin, seda paremini mul pildid välja tulevad ja muidugi seda haigemaks ma jään. Aga ega ma loll koju ikka ära ei lähe ju. On vaja jubedalt siin ühikas olla. Aga mulle meeldib siin ausalt öeldes, ma ei taha ära minna. See koht on nagu päris tõsiselt mulle koduks saanud. Ma igatsen küll jubedalt emmet ja issit ja vennat ja isegi väikest õde, aga samas on siin ka väga hea olla. :) Igatahes, minus on väga imelikud tunded. Ma tunnen järjest rohkem, et isegi kui ma niiiii väga tahakse teda reaalselt tagasi endale, suudan ma ka temaga sõber olla. Suruda need tunded alla ja lihtsalt olla tema sõber. Rääkida temaga nagu sõbraga ja kallistada teda nagu sõpra, pannes sinna kallistusse vaid need emotsioonid mida võib üks sõber teist sõpra kallistades kallistusse panna. Keerulineee . Samas tunnen ma alati, kui teda vaatan, et mingi pisike osa temast, tema südamest, mingi pisike kohakene, kuulub ainult mulle ja ei kellelegi teisele. Et see kohake tema südames on nagu minu jaoks, ma tunnen, et ma kuulun tema ellu. Kuigi jah, tema jaoks on reserveeritud terve minu süda :D . Kuid see ei olnud selle postituse mõte. Lihtsalt ma tunnen, et olen tugevam. Et ma noh suudan neile tunnetele vastu seista. Ja võimalik, et mingi aja pärast, need tunded tõesti lihtsalt kaovad ära ja ma suudan Teda taas usaldada 100% nagu parimat sõpra. Oeh.
Kaupo on mul hea ! ;* Ma ei teagi, mis temast mulle nii hea sõbra teeb. Tegelikult on ta ju mingi ilge troppar, kes teeb nõmedaid nalju aga samas suudab ta olla lihtsalt nii suurepärane. Alex on mul pisike jonnipunn, aga ma armastan teda kõigele vaatamata kõige rohkem siin üldse. Ma ei tea kas ta seda kunagi mõistab üldse, kui kallis ta mulle on ja kui palju ma temast hoolin. Ta lihtsalt on asendamatu. Mari on mul , vb ei ole ka. Igatahes on ta ka tõsiselt kallis ja tore ja vahva ja muska. Totukene on ta ka mul. Ja ma pidevalt muretsen selle tibulinnu pärast. Maarja-Liis on ka üks täiega tore muska, kellega nii sitaks nalja saab lihtsalt. Kõige ideaalsemad plaanid tulevad koos Liisuga. Triinu on mu superlahe täisealisest pisike sõbranna. Tõesti, temaga mõnitamised ja jutuajamised ja kõik on lihtsalt super. Ma ei kujutaks elu ilma temata ettegi. Kaarel on kah üks väga hull musukas mul. Ta hoolib minust täiega palju ja mängib isa mulle. Kallis kutt on. Fernando, on tglt sügavamalt mõtlev kutt, kui teised ilmselt arvavad. Ta on tark poiss ja hooliv. Üldse tore klassivend. Avekene on mul niiii hea, minu suusataja, minu lohutaja, minu mõistja, minu kallis. Elo on muidugi klassika, me lihtsalt moodustame ühe kuradi hea tiimi. Nonii ja nüüd ma mõistan kui palju häid sõpru mul siia tekkinud on. Ja need kellest ma siia kirjutasin on ainult mõningad. Tõsiselt häid ja siiraid inimesi on siin, aga samas ei saaks ma väita ka, et siin ei ole usse ja bitche ja raisakotkaid !
Lisan paar lumelaua pilti ka ja loodan, et igaüks leidis mu postituses endale midagi lugeda. :=)
Siki.
xoxo
0 comments:
Post a Comment