Iga inimese jaoks saabub ükskord kevad, mida ta ei näe. Seepärast tunne rõõmu nendest kevadetest, mis sul on.

Päev 26 - Kirjelda oma praegust suhet

NAERUVÄÄRNE.

Päev 27 - Kus tahaksid praegu olla ?

Hea küsimus, sest ma ei tea sellele vastust. On palju kohti kus ma tahaks olla. Ei tglt, kohti ei ole. On lihtsalt palju inimesi, kelle juures ma tahaksin olla. Kui ma saaks need inimesed enda juurde tuua võiks ma vabalt kodus ka olla ja siin oleks ülipörff siis. Domineerival kohal on praegu Puka, kus ma tahan olla.

Päev 28 - Kirjuta oma hetke lemmiklaul ja miks

Merlyn Uusküla - Vabaks lastud lind . Ausalt teab Aleksandra täpselt, miks see praegu mu lemmiklaul on. See kirjeldab kõige paremini praegu seda, mis ma tunnen ja kuidas kõik asjad on ja võiksid olla.

Nagu näete, siis Sten tegi mu blogile uue väljanägemise. Mulle igatahes meeldib. Pole enam nii tumedates ja masendavates värvides. Toitke mu kalu ka siis eks ;) !? Hetkel olen ma maailmade suurima dilemma ees, mis ma aastavahetusel pihta hakkan. Nii palju on kohti kuhu minna ju. Niiet ma ei tea, kas ma rikun traditsiooni, milleks on mu iga aastavahetuse kodus olemine või tõesti lähen ja möllan teistega kuskil. Mõned päevad on veel alles selle välja mõtlemiseks. Ausalt tahaks ma kõige parema meelega võrru minna, sest ma tean, et mul oleks seal sitaks lõbus ja ma tean, et see valmistaks mu kallile Freddyle sitaks head meelt.

Muide ma arvan ja tunnen kohustust, et ma pean seda tegema. Ma lihtsalt PEAN sellest oma blogis kirjutama, sest minu arust on see väga suur probleem ja iga inimene peaks selle üle natuke mõtlema. Nimelt ma vaatasin üks päev ühte loodusfilmi telekast ( vahel on ikka kasulik ka teleka ees istuda ) , ma kahjuks ei mäleta selle filmi pealkirja, kuid see rääkis jääkarudest ja morskadest ja üldse nende sarnastest loomadest ja loomalastest. Teema oli siis selles, et jää hakkab sulama. Nimelt sulab see jää inimtegevuse tagajärjel. Sulab sellepärast, et meie käitume valesti. Ja kui see jää sulab, siis peavad need loomad hakkama otsima endale uut elupaika. Kuid paljud loomad ei leia seda elupaika ja surevad selle tagajärjel. Nad peavad tuhandeid kilomeetreid ujuma selleks, et jõuda sinna, kus neil oleks ohutu, selleks, et süüa saada. Loomalapsed aga on tihtipeale nõrgemad ja surevad juba poolel teel. Selleks, et see jää ei sulaks, saame ju meie kõik midagi ära teha. Lihtsalt sellega, et me ei viska prügi maha, kõnnime rohkem jala, ei osta poest mõttetuid asju kokku, jälgime, mida me üldse ostame, taaskasutame asju. Neid viise loomade päästmiseks on mitmeid. Vähe sellest, me ei päästa oma käitumise parandamisega ainult loomi, vaid me päästame sellega ka oma lapsi ja lapselapsi. Kui meie käitume paremini ja hoolivamalt, loome sellega parema keskkonna elamiseks ka oma lastele. MINA igatahes kavatsen hakata jälgima oma käitumist. MINA tahan muuta maailma paremaks paigaks ja tõesti see tähedab seda, et ma pean alustama iseendast. Nüüd te kindlasti mõtlete, et mis kasu sellest on, kui mina üksi ennast parandan, aga ma loodan sellele, et ma suudan veenda oma perekonda hoolivamalt käituma ja kasvõi ühte oma sõpra. Sest see üks sõber, suudab muuta oma perekonda ja omakorda ühte oma sõpra. Ja nii see lähebki. Vartsi käituvad vähemalt osadki inimesed hoolivamalt ja vastutustundlikumalt. Ja nii me olemegi loonud elamiseks parema paiga. Osad inimesed kindlasti naeravad praegu ja ütlevad, et mõttetu üritus, kuid mina nii ei arva. Tõesti ei arva. Minu jaoks on see äärmiselt tõsine probleem. Ma loodan, et ma suutsin vähemalt ühegi inimese panna mõtlema. Kui ma seda suutsin on minu eesmärk igatahes täidetud.

Ma vaatasin eile The Notebooki. Üldse vaatan ma koguaeg ainult filme ja telekat. Aga vaheaeg minu jaoks tähendabki seda, et ma magan kaua ja vaatan palju telekat. Igatahes see film läks mulle tõsiselt südamesse. See oli nagu film tõelisest armastusest. Ausalt teeksin ma kõike, et saaksin midagi sarnast kogeda kunagi. Kuigi see tundubki nii võimatu. Tõesti nagu selline armastus oleks ainult filmis võimalik. Võimalik, et ma olen lihtsalt kaotanud usu tõelisse armastusse. See on vist jah reaalsem.

Ma avastasin enda jaoks uue kire. Ja selleks kireks on tatoveeringud. Võiks ju arvata, et need hakkasid mulle meeldima, sest viimasel ajal lasevad kõik endale neid teha, kuid ei. Ma isegi ei tea, mis mind nende poole tõmbab. Tõesti, mul on juba välja mõeldud kuhu ma esimest tahan ja siis järgmist ja järgmist ja järgmist. Ma arvan, et kui ma ühe ära teen, siis ma ei suuda enam lõpetada. :D

Te ei kujuta ette, kui suur igatsus praegu mu südamesse lõi. Isegi, kui ma praegu mõtlen ja mõistan, et see kõik meie vahel oli üks suur lollus ja rumalus ja et ma olin rumal ja naiivne. Ning isegi teadmine, et tegin seda kõike vaid sellepärast, et oma vanematele närvidele käia. See kõik ei loe enam. Ma igatsen Sind. Sa ei kujuta ettegi kui palju. Olenemata kõigest oli mul alati Sinuga hea olla ja alati olid sa minu jaoks olemas. Ma ei tea ühtegi kutti, kes hooliks minust nii palju, et kohe kui ta laeva pealt tuleb, kohe tuleb ta minu juurde. See igatsus on rusuv ja masendav. Ma tahaks uuesti kogeda seda tähelepanu, mida sa mulle jagasid. See tähelepanu oli midagi muud, midagi muud kõigest sellest, mis teised poisid mulle jagavad. Meie vahel pole tegelikult kunagi mingeid suuri tundeid ega armastust olnud, meie vahel oli ainult üks ainus asi. Ja see ühendas meid. Just hetk tagasi, kui ma Sind eemalt nägin, tundsin ma seda taaskord. Ma igatsen Sind ! :(

Ma arvan, et ma lõpetan täna. Igatahes ma tean, keda ma unes näen öösel.

A ja lõpetuseks veel üks lause, mis mind nii meeletult täna naerma ajas: Kas su ema on ikka veel süütu v ? :D

xoxo.

Teie Siki. ( vabandan kirjavigade pärast )