Kvaliteetsed pühad.

Olen viimasel ajal tõsiselt kvaliteetaega veetnud oma armsatega. :) Neljapäeval sai koolinädal läbi ning kuna mu õde oli Tartus, siis käisime Sireti ja Annikaga Ränduri pubis pannkooke söömas ning kakaod/kohvi joomas. Enne käisin veel Triinu ja Liinaga oma kleidiriiet ka otsimas ja võib öelda, et olime päris edukad. Anni ja Siretiga sai muidugi maad ja ilmad kokku räägitud ja naerdud. Vägaväga tore oli ja me peaksime seda tihedamini tegema kohe kindlasti. See on nii tore, et kuigi me näeme üksteist nii harva, siis meil on alati millest rääkida ja mille üle naerda. 

Kuna mu emmel on esmaspäeval sünnipäev, siis oli sel nädalavahetusel meie korter rahvast täis. Eile siis seda tähistasimegi. Kuna Eiko on nüüd jäädavalt Eestis, siis ta tuli oma emme ja õega mulle külla. Väga tore oli teda taas näha. Riidajas oli teatripäev ja käisime siis etendusi vaatamas. Väga vahva oli ja tõsiselt naljakas. Suutsime ära vaadata kolm etendust ning meenutada seda aega, kui sai ka näiteringis käidud ja nendel lavalaudadel esinetud. Hiljem tuli Annuga ka. Koju jõudes istusime kööki, kuna mujale lihtsalt ei mahtunud :d. Ja siis sõime, jõime ja jutustasime päris mitu tundi järjest kohe. Tegime Eikoga järgmiseks nv-ks päris head plaanid ka. Loodetavasti viime need täide, naljakas oleks. :D 

Nüüd on mu aga veidi halb olla ning ma olen haigeks jäänud. Valisin vist väga hea aja selleks tõesti. Koolist ju puududa väga ei saa, niiet tuleb siiski ühikasse minna.

Siki.

Vaheaja viimasest päevast.

Fake smiles and stupid lies.

unustasin eile mainida.

Unustasin mõnest tähtsast asjast siia kirjutada. Nimelt, plaanin kas mai kuus või septembris minna autokooli. Olen siin ennast juba päris pikka aega piinanud ja mõelnud selle peale, et ma ju nii väga kardan ja kogu maailmale on kasulikum, kui ma lube ära ei tee. Ma ju täiega sakin sellistes asjades, mis on seotud igasuguste sõidukitega. Ainuke asi, mille juhtumisega ma rahuldavalt hakkama saan on murutraktor. Aga samas kui ma mõtlen selle peale, et on päris palju asju, milles ma ise arvan, et ma koba olen, aga lõpuks tuleb välja, et saan nendega päris rahuldavalt hakkama. Kui ma selleni jõudsin, siis isegi ei põe väga. Niiet oleks ju päris moos, kui saaks need asjad tehtud.

Vaatasin just Võta või jätat. See oli lihtsalt nii naljakas ja pingeline mäng täna. Hakkasin südamest naerma ja siis tuli meelde, et kedagi peale minu pole kodus ja ma tundsin ennast päris imelikuna. :D

Homme on trenn ja see on hea.

Siki.

Elu viimane kevadvaheaeg!

Heihei!

Minu armas elu viimane kevadvaheaeg! 

See on möödunud tegelikult hoopis teistmoodi, kui ma lootsin, kuid täpselt nii nagu ma teadsin, et see möödub. Ehk siis ma pole teinud väga midagi peale magamise ja õppimise. A jah, väga palju ebatervislikku olen ka söönud. Eksamiteks õppimine toob juba kuidagi selle eksamieelse stressi. Selle stressi vastu aitab ainult sokolaad ja jäätis. Muidugi ei ole ma seda vaheaja jooksul meeletult määral söönud, seda mitte. Suudan ikka piiri pidada ka. 

Kui peale õppimise ka muud juttu, siis oleks ma nagu elus läinud sellesse aega, kui ma käisin 8.klassis. See on kuidagi nii imelik, aga samas nii tore. Täpsemalt öeldes on kõik kodus. Ehk siis mu õde on nädal aega meie juures olnud, mitte oma kodus ja issi on ka kodus. Nii me siis naudime idüll pereelu. Tegelikult on täiega moos. Kui ma ei peaks eksamiteks õppima, siis ma ilmselt naudiksin seda täiega. Aga praegu on nii palju kisa ja nii palju jooksmist. Samas ma olen õnnelik ka. Niiet väga kahe otsaga asi.

Muidugi veetsin eelmine nädalavahetus kvaliteetaega oma õega. Käisime isegi korra Saatkonnas, kuid ma ei tea. Pole vist enam seda pidutsejat minus. Või on asi lihtsalt selles, et ma ei viitsinud juua. :D Igatahes oli tore. :)

Aga muud midagi. Vaheaeg on ju täpselt poole peal ning varsti tuleb kooli minna jälle. 4 nädalat kooli ja siis hakkavad eksamid. 8.mai on aga juba viimane eksam ja siis tuleb vaid lõpetamist oodata. 20.juuni kell 17.00. :)

Ilusat kevadet, 

Siki!

So bad...

Üritan kuidagi täiega varjata, aga tuju on ikka niinii paha. Täielik koduigatsus. Samas aga ka need labased naljad, mida suutsin varem naljadena võtta ei tundu nüüd eriti naljakana. Muudab hoopis kuidagi kurvaks. Ma mõistan, et peab oskama enda üle naerda, kuid ühel hetkel enam ei jõua. Tahaks vahel kellegi käest midagi head ka kuulda.

Muidugi pole kõik negatiivne, kuid just täna tundub nii vastik ja kurb olevat. Nagu ka eile. Seetõttu lähengi varem magama ja olen motivatsioonist täiesti tühi. Üritan naeratada ja varjata, et ma kurb olen. Aga ei saa sinna midagi parata. Ei taha üldse. 

Õnneks tuleb vaheaeg ning puhkus. Küllap ma siis taastan oma motivatsiooni ja säran jälle nagu tavaliselt. :)

Siki.

Wish it. Dream it. Do it.

Unustasin ühest tähtsast asjast rääkida. Nimelt hakkasin siin paar kuud tagasi oma söömist jälgima ja rohkem trenni tegema. Edeneb ausalt öeldes päris hästi. Teen seda ikka rohkem sellepärast, et ennast paremini tunda ja tervislik olla. Üritan toitumisega ka mitte liiga äärmuslikuks minna ja praegu tundub see isegi õnnestuvat. 

Väga palju motivatsiooni sain näiteks eilsest Eloga uisutamisest. Nimelt uisutasime 100 ringi, mis teeb umbes 10 km. Varem poleks ma sellega ilmselt hakkama saanud. Poleks isegi mitte üritanud. Ja viimasel ajal on just see, et mida raskemad on trennid seda parem. Nii hea on lihtsalt. Lumi ära sulab, siis saab jooksmas ka hakata käima regulaarselt. Kleit peaks ikka kevadel selga mahtuma. Eks mul on eesmärgid ka püstitatud. 

Täna juhtus aeroobikas muidugi väga nõme asi, sest mu süda hakkas streikima ja kolmnurka lõi meeletu valu. Võimalik, et see tuli lihtsalt natukne ülepingutamisest, pani veidi muretsema küll. Poolteist aastat tagasi käisin ju kõikvõimalikud arstid selle murega läbi enne kui mingi pooliku lahenduse sain, mis aitas mind tegelikult vähe. Eks ma nüüd hakkan rohkem jälgima, et ma väga üle ka ei pingutaks. 

Läheb küll teemast mööda, aga avastasin taas ka oma fotoblogi. Kes otsib, see leiab! :)

Siki.

Let the sun in!

Teen üle pika aja kiirekiire postituse kõigest. 

Nädalavahetus algas toredasti. Sai emmega räägitud telefonis ja väikese vennaga ka. Reedel oli Ave sünnipäev. Läksin siis veidi varem Ave juurde, et aidata tal kõik valmis teha. Nii me siis kaklesime mõned tunnid pitsadega. Aga üldiselt tuli meil kõik asjad väga hästi välja ja pitsa maitses kõigile. Õhtu möödus rahulikus meeleolus heade inimestega ning pokkeriga. 

Laupäeval olid vilistlaste mängud. Olin kohal oma kaameraga ning pildistasin. Õhtu veetsime Dorisega. Tegin talle süüa, sõime jäätist ja rääkisime juttu. Alustasime ka uue "projektiga". Õhtul tegelesin piltide sorteerimisega ning seejärel nautisin kvaliteetund.

Pühapäeva hommikul üritasid vennad Aruojad mind läbi pistikupesa üles äratada, kuid neil ei õnnestunud see, sest ma olin juba ärkvel ja pikutasin ning siis jäin uuesti magama. Hiljem ajasin Kaidat naerma, sest ma olen ärgates nii unine, et ei saa mitte midagi aru. Pühapäeval pesin veel pesu ja käisime Kaidaga linnas ka. Sain oma pildid kätte ja saan varsti kirja teele panna. Õhtul tegime pitsat ja poisid käisid söömas. 

Kui nüüd veits üldisemalt rääkida, siis on meeletult ilus ilm, aga niinii külm on. Lumi võiks ära sulada ja siis oleks hea. Õnneks on viimane nädal ja siis on vaheaeg. Vaheaja plaanid näevad ette seda, et tuleb eksamiteks õppida, sest need on ju nii varsti käes. Täitsa kohutav kui varsti. 

Muidu on kõik satbiilne. Elu läheb ikka oma rada pidi edasi. Haters gonna hate ja Bitches gonna talk, kuigi see mind väga ei kõiguta. Sellistele inimestele tuleb tänulik olla, sest nad kasvatavad mind tugevamaks. Tuli meelde üks lause, mida Elery mulle kunagi ütles: "Mul on tunne, et Sul on ikka sügavalt pohhui, mis Sinust arvatakse!" Ja ega ta väga palju mööda ei pannud. ;)

Kevad on ja koju tahaks. Reedeks hoian pöidlaid ka endale, aga usku väga sellesse ei ole. Tahan nii väga, kuid ei tea, kas see on reaalne. Ma loodan, et on! :)

Siki.

Minu unistus on helesinist värvi.

Ma läheksin ülikooli ja õpiksin täpselt seda, kelleks  ma olen tahtnud juba lapsest saadik õppida. Minust saaks õpetaja. Ülikooli ajal armuksin ma meeletult ära. Ta oleks armas, hooliv ja vägaväga romantiline. Me käiks kinos ja jalutamas ja vaataks, kuidas päike loojub. Siis me koliks kokku. Ühte armsasse väikesesse korterisse. Teeksime sellest oma väikese pesa. Täpselt sellise nagu meile sobib ja meile meeldib.

Mõne aasta pärast me abielluksime. Me oleks väga õnnelikud ja meil oleks niinii ilusad pulmad. Mitte väga suured, aga ka mitte väga tagasihoidlikud. Kõik lähedased sõbrad oleks kohal ja mul oleks maailma kõige ilusam valge kleit.

Mina töötaksin õpetajana, nagu ma alati unistanud olen ja mu mees oleks ilmselt arhitekt või mingi ärimees. Tal võiks oma firma olla. Ja ta kasutaks mu lemmik meestelõhna. Ta teaks minust kõike. Ta teab, mis mulle meeldib. Ta tooks mulle lilli, kevadel tulpe. Ta ei pea olema Channing Tatum, ma oleksin temaga rahul sellisena nagu ta on. :)

Me koliksime oma korterist päris oma majja. Meil oleks vägaväga ilus maja. Ei, me poleks rikkad aga ka vaesed mitte. Samuti ei peaks me elama palgapäevast palgapäevani. Aga me ei tohiks ka ülemäära priisata. Me elaksime täpselt nii, et saame endale lubada korra aastas mõnusat puhkuse reisi.

Muidugi oleks meil lapsed. Meil oleks kolm last. Kaks poissi ja üks pisike printsess. Poisid võiksid olla kaksikud ja vanemad kui tüdruk. Ma kasvataksin oma lapsi täpselt nii nagu minu vanemad on mind kasvatanud. Hoole ja armastusega. Ma ei oleks nendega väga karm ning laseks neil ise kasvada. Muidugi mitte ülemäära ise. Nad teaksid, mis on õige ja mis on vale. Ja neile meeldiks väga oma vanavanemate juures käia.

Meil oleks koer ka või kaks. Meil oleks kindlasti kuldne retriiver. Muidugi, mina tahaksin hoopis Yorkshire terjerit, kuid tema võtmine ei oleks eriti praktiline, sest kuldne retriiver saaks lastega palju paremini läbi ja lapsed temaga ka. :)

Vahel käiksid mu sõbrannad mul külas. Me saaksime kokku vähemalt korra kuus ja mängiksime kaarte. Istuksime laua taga, jooksime veini ja klatšiksime. Täpselt nagu meeleheitel koduperenaistes.

Meil oleks õnnelik perekond. Me saaksime koos vanaks ja meie lapsed käiksid meil külas. Ja meie lapselapsed. Kõik jõulud ja sünnipäevad ja tähtpäevad veedaksime koos perega.

* Siis kui ma reaalsusest ära väsin, siis ma unistan. Ja unistama peab suurelt. Mis siis, et see kõik võib olla nagu muinasjutust ja veidi liiga ilusasti kõlada. Pealegi ütles Albert Einstein kunagi, et unistamine on palju tähtsam kui tarkus, kuna tarkusel on piirid aga unistamine on piiritu. :)
Siki.