Minu unistus on helesinist värvi.

Ma läheksin ülikooli ja õpiksin täpselt seda, kelleks  ma olen tahtnud juba lapsest saadik õppida. Minust saaks õpetaja. Ülikooli ajal armuksin ma meeletult ära. Ta oleks armas, hooliv ja vägaväga romantiline. Me käiks kinos ja jalutamas ja vaataks, kuidas päike loojub. Siis me koliks kokku. Ühte armsasse väikesesse korterisse. Teeksime sellest oma väikese pesa. Täpselt sellise nagu meile sobib ja meile meeldib.

Mõne aasta pärast me abielluksime. Me oleks väga õnnelikud ja meil oleks niinii ilusad pulmad. Mitte väga suured, aga ka mitte väga tagasihoidlikud. Kõik lähedased sõbrad oleks kohal ja mul oleks maailma kõige ilusam valge kleit.

Mina töötaksin õpetajana, nagu ma alati unistanud olen ja mu mees oleks ilmselt arhitekt või mingi ärimees. Tal võiks oma firma olla. Ja ta kasutaks mu lemmik meestelõhna. Ta teaks minust kõike. Ta teab, mis mulle meeldib. Ta tooks mulle lilli, kevadel tulpe. Ta ei pea olema Channing Tatum, ma oleksin temaga rahul sellisena nagu ta on. :)

Me koliksime oma korterist päris oma majja. Meil oleks vägaväga ilus maja. Ei, me poleks rikkad aga ka vaesed mitte. Samuti ei peaks me elama palgapäevast palgapäevani. Aga me ei tohiks ka ülemäära priisata. Me elaksime täpselt nii, et saame endale lubada korra aastas mõnusat puhkuse reisi.

Muidugi oleks meil lapsed. Meil oleks kolm last. Kaks poissi ja üks pisike printsess. Poisid võiksid olla kaksikud ja vanemad kui tüdruk. Ma kasvataksin oma lapsi täpselt nii nagu minu vanemad on mind kasvatanud. Hoole ja armastusega. Ma ei oleks nendega väga karm ning laseks neil ise kasvada. Muidugi mitte ülemäära ise. Nad teaksid, mis on õige ja mis on vale. Ja neile meeldiks väga oma vanavanemate juures käia.

Meil oleks koer ka või kaks. Meil oleks kindlasti kuldne retriiver. Muidugi, mina tahaksin hoopis Yorkshire terjerit, kuid tema võtmine ei oleks eriti praktiline, sest kuldne retriiver saaks lastega palju paremini läbi ja lapsed temaga ka. :)

Vahel käiksid mu sõbrannad mul külas. Me saaksime kokku vähemalt korra kuus ja mängiksime kaarte. Istuksime laua taga, jooksime veini ja klatšiksime. Täpselt nagu meeleheitel koduperenaistes.

Meil oleks õnnelik perekond. Me saaksime koos vanaks ja meie lapsed käiksid meil külas. Ja meie lapselapsed. Kõik jõulud ja sünnipäevad ja tähtpäevad veedaksime koos perega.

* Siis kui ma reaalsusest ära väsin, siis ma unistan. Ja unistama peab suurelt. Mis siis, et see kõik võib olla nagu muinasjutust ja veidi liiga ilusasti kõlada. Pealegi ütles Albert Einstein kunagi, et unistamine on palju tähtsam kui tarkus, kuna tarkusel on piirid aga unistamine on piiritu. :)
Siki.