Üritan kuidagi täiega varjata, aga tuju on ikka niinii paha. Täielik koduigatsus. Samas aga ka need labased naljad, mida suutsin varem naljadena võtta ei tundu nüüd eriti naljakana. Muudab hoopis kuidagi kurvaks. Ma mõistan, et peab oskama enda üle naerda, kuid ühel hetkel enam ei jõua. Tahaks vahel kellegi käest midagi head ka kuulda.
Muidugi pole kõik negatiivne, kuid just täna tundub nii vastik ja kurb olevat. Nagu ka eile. Seetõttu lähengi varem magama ja olen motivatsioonist täiesti tühi. Üritan naeratada ja varjata, et ma kurb olen. Aga ei saa sinna midagi parata. Ei taha üldse.
Õnneks tuleb vaheaeg ning puhkus. Küllap ma siis taastan oma motivatsiooni ja säran jälle nagu tavaliselt. :)
Siki.
0 comments:
Post a Comment