Polegi ammu nii kurvana ennast tundnud. Maailm laguneks nagu tüki haaval koost. Kaob üks ja kaob teine. Kool röövib kogu mu aja ja ma ei suuda isegi kõige tähtsamate asjadega tegeleda. See kuradi saksa keel sööb lihtsalt mu ajusid. Mu seljavalud on niii hullud lihtsalt ja pea on otsas nii paks.
Nii kurb on, et pisarad tulevad ka silma. Ja ausalt, ma ei oska isegi muud siia rohkem postitada. Positiivseid asju on ka ja neid positiivseid inimesi muidugi, kes vahel oma lolluste ja enda naeruga mindki naerma panevad. Nagu näete, pole ma siiani mingit eelmise aasta kokkuvõtet teinud. Ma ei leia selleks motivatsiooni.
Lisaks sellele magan ma nii halvasti ja olen nii kuradi väsinud. Lumi võiks ära minna ja päike võiks välja tulla. Ilm ajab kõik veel hullemaks.
Polegi ammu midagi nii nukrat siia kirjutanud, aga nii just praegu on. Läheks lihtsalt ära!
Siki.
0 comments:
Post a Comment