Tahtsin kirjutada siia oma eelmisest aastast ja nendest inimestest, kes on mu elus just eelmisel aastal nii palju rolli mänginud. Kui ma nad nüüd ilmselt ära nimetaks, siis ma võiks öelda, et kõige rohkem on seda teinud ilmselt Lauri. Sõnadetagi selge, et tema olemasolu mõjutas mu eelmist aastat kõige enam, sest eelmise aastaga sai ta mulle täpselt niinii kalliks nagu ta seda praegu on. Kuidagi kurb, kui see kõik vaid eelmisesse aastasse jääkski. Kuid muidugi ei saa ma unustada oma tüdrukuid: Triinu ja Doris. Samuti Elo ja Ave. Endale üllatuseks sai aasta teises pooles üheks päris heaks vestluskaaslaseks mulle ka Sille, kellega on ikka pikad jutud maha räägitud. Kohe kindlasti ka Kristjan ja Erki. Aasta lõpus suutsin ma leida üles ka ühe oma vana sõbra Taneli. Mainiks ära ka Etheli ja Krissu. Need on need inimesed, kellega ma peaaegu iga päev koos aega veedan siin Lähtel ja toetavad mind.
Siit eemal on mul ju mu Annu ja mu Annika. Muidugi mu õde ja mu Stennu. Sai ikka paar päris head pidu tehtud ja nii tore on neid alati näha. Mu kaksikud ka: Rauno ja Tauno. Ja muidugi mu perekond. Nii tore on see, et issiga on suhted täiega heaks läinud. Mu Mari ka muidugi. Pole vahet, kui kaugel ta on. Südames on ta ikkagi. Täpselt nagu Argogi. Kuigi teatud takistused hoiavad meid lahus, on ta mulle ikkagi niinii kallis. Ning mu üks ja ainus Ranel. :)
Mu maailma moodustavad ikka meeletult ägedad ja head inimesed. Muud ma oma eelmise aasta kohta kirjutada ei oskagi. Kõik oli nagu oli. Suvi sai veedetud tööl olles ja sügisel alustatud oma viimast klassi gümnaasiumis. Nii palju on muutnud ja nii palju juhtunud. Tihtipeale need kurvad kogemused on parimad kogemused ja õpetavad nii palju. :) Niimoodi vist saadaksegi täiskasvanuks. Kohe kindlasti ei tule see vanusega vaid hoopis kogemusega. Eelmisest aastast siis kõik. See aasta tõotab palju huvitavam tulla.
Äge on vahest kuulata, kui mõtetega kevades me kõik juba oleme. Meeletu planeerimine käib. Nii äge on kuulata. Samas nagu ei taha, et kevad nii kähku tuleks, aga samas nagu tahaks ka. Täna avastasin, et ma tahaks, et lumi oleks maas, aga väljas oleks 30 kraadi sooja. Ulmelised tahtmised.
Koduigatsus on ka. Rohkem ei oskagi midagi kirjutada. Tuleb jälle üks nädal üle elada ja siis veel natuke. Mu sünnipäevani on ju ainult 129 päeva veel. :D
Siki!
0 comments:
Post a Comment