Elu algab täna!

Ma tahaks, et keegi lohutaks mind. Haletseks. Teeks pai. Ütleks asju, mida ma usuks. 

Andreas räägib saekaatrimeestest edasi:

"Paljud jätavad pärast seda isegi joomise maha ja loovad pere! Vot see on vastutus! Aga sina, kurat, virised siin oma elu mõttetuse pärast! Hale!"

Ta vaatab mulle otsa ja karjub mu peale:

"Ma ei saa aru, miks peab alati midagi ilgelt sitasti minema, et meile meelde tuleks, kui vedanud meil tegelikult on! Miks on alati vaja õnnetusi, et inimesed hakkaksid elu väärtustama?! Miks on vaja hoolida teistest pärast surma, kui me pole seda teinud nende eluajal? Iga päev, iga jumala päev ma vaatan enda ümber ja näen sinusuguseid enesekeskseid sitakotte, kes joovad ennast surnuks, kui nende naine teiste meestega kepib; kes nutavad endal silmad peast, kui neid koolist välja visatakse; kes ei leia enam iial uut töökohta, kui neil ühel päeval ei ole enam võimalik teha seda, mida nad kakskümmend viis aastat teinud on!"

Ma tunnen ennast nagu väike tähtsusetu sitikas, mida rohkem ta räägib.

"Sa ei ole nõrk. Ma tean! Helena teab! Hakka, raisk, elama! Tee silmad lahti! Ja ma ei taha enam kunagi kuulda, et sul on midagi oma haleda mineviku kohta kurta. Sa ei ole seitsmekümne viie aastane, sa oled see, kes sa tahad olla, ja ütle endale, et su elu algab täna! Minevik on suva!"

Kui loogiline Andrease mõttekäik ka ei tunduks, ei pane see sind ennast paremini tundma.

Mina tean. Jumal teab.

Täpselt selline tunne on praegu. Miks me teeme asju, mida me tegelikult ei taha teha ja alles pärast mõistame, kui valesti oleme käitunud? Ma tahaks ükskord suureks kasvada ja iseennast mõistma hakata. See ei saa enam nii jätkuda...

Õnn on olla keegi, mitte miski...

Viimasel ajal olen ma palju mõelnud selle üle, et miks ma vingun. Ma mõtlen, nende asjade üle, mida mul pole. Materiaalsed asjad. Ma olen hakanud mõistma seda, kui oluline on minu jaoks tegelikult see, et mul on perekond ja lähedased. Ma ei vaja raha, ma vajan perekonda. Ma vajan oma väikest venda, õdesid ja oma vanemaid. Egoistlik tunne on. Tundub nagu ma oleks kogu aeg mõelnud teiste peale, kuid kokkuvõttes alati iseenda vajadustest lähtunud. Nii ka praegu. Ma tahan lihtsalt, et ma suudaksin seda kõike teistmoodi näha ja seda mõista. Ma tahan, et mind mõistetakse. 

Käisin täna linnas. Avastasin, et kui mul on palju vaba aega ja ma linnas olen, siis veedan enamuse oma ajast raamatupoodides. Mulle lihtsalt meeldib seal. Paar tähtsat kohta sai ka külastatud, mida oli vaja külastada. Otsisin emmele ja issile pulma-aastapäevaks kingitust ka. :) Kolasin mööda beebipoode. Ei, ma ei ole rase. Lihtsalt, viimasel ajal on beebid jutuks olnud. Pealegi käisin vennale mänguasju ka vaatamas. Valmistun ta sünnipäevaks, kuhu on umbes täpselt veel päris kaua aega. :)

Praegu ma olen rahul. Hoolimata kõigest suudan ma endiselt teha näo nagu kõik on ok. Päevas on isegi paar hetke, kui ma tõesti tunnen, et kõik ongi ok. Tunnen ennast kaitstuna ja turvaliselt. See on see, mis loeb. Homme Lätti. Motivatsioon on null, mõtteid ei ole väga, mis seal korda peaks saatma ja kuidas täpsemalt tegutsema, aga ma lähen ja teen ja pingutan, et tuleks midagi ägedat. : )

Siki.

Millegi pärast ma tahtsin selle laulu siia panna. Kuidagi lapselik, ma tean, aga mõte on ilus ja täpselt see, mida ma tahaksin. : )

Lollus on arvata, et kui koju jõuan, siis kõik probleemid kaovad ja koduseinad kaitsevad mind. See pole nii. Probleeme tuleb järjest juurde ja ma tunnen, et vajan lihtsalt vaheldust. Midagi sellist, et ma saaksin lihtsalt olla ja tunda, et kõik on hästi. Mitte muretseda. Kõigele vaatamata on kodus ikkagi hea olla ja ma ei taha siit ära minna. Segadus on praegu. Pean kõige üle rahulikult järele mõtlema.

Marek on pannud mind viimasel ajal naeratama ja positiivsemalt mõtlema. Nii hea, et me jälle suhtleme. Ma tegelikult jubedalt igatsesingi sind. Tore on teada, et sa endiselt hoolid! :)

Käisin vennaga kelgutamas täna. Tore oli. Ta on üldse nii äge. Emme ütles talle, et peab Siki küüsi tegema viima täna. Ja siis venna ütles täiega kurvalt: Miks me Siki ära peame viima. Emme põhjendas talle siis loomulikult ära, et ma tulen tagasi :D . See oli meeletult nunnu. : ) 

Järgmine nädal kaks päeva lätis ja siis nädalavahetusel Kaarli sünnipäevale. Ave ja Triinuga tulevad rummitiirud ära vist. :) Tore igatahes. 

Siki.

.

Aitäh Ave, et sa olemas oled. Meeletult hea oli täna lihtsalt jalutada, rääkida ja lumes sumbata. Vajasin seda tõsiselt.

Üldiselt on kõik praegu allpool piiri....

Tahaks lihtsalt ära...

right next 2 you.

Sees midagi kripeldab ja tahaks selle endast välja saada, aga ei oska. Sõnadega see ei õnnestu. Ma ei tea, kas ma saaksingi kellelegi seda niimoodi rääkida, et ta mõistaks ja ma ei tea, kas ma üldse oskangi seda sõnadesse panna. Lisaks on see ka tegelikult liiga isiklik või liigagi minu enda mõtted ja tunded, niiet neid siia kirjutada ei ole just parim mõte.

See tekst, mis Kaarel kirjutas ajas mind algul naerma, kuid kui ma järele mõtlesin, siis tõi see mulle hoopis pisara silma. Ta tunneb mind endiselt nii kuradi hästi ja seda on ta suutnud pooleteise aastaga. Samas pean ma tunnistama, et tal on õigus. Miski pole enam nii nagu vanasti, aga eks inimesed muutuvad ja see on osa elust. See karm osa, millega peab leppima. Kuid ma olen õnnelik, et ta endiselt mu kõrvale jäänud on. Varsti tuleb Kaarli sünnipäev. Tibulinnu saab 18 :) .

Midagi positiivset? Mu hinded on korras. Täna on kolmapäev, kaks päeva veel ja ma saan koju. Hea on tunda, et Sa hoolid ja, et ma tähendan Su jaoks midagi. Triinuga oleme taas väga lähedasemaks muutunud. See on ainult positiivne. Suvi pole enam kaugel. 134 päeva veel ja saan 18. Siret sai load kätte.

Üldiselt ma igatsen praegu täiega koju, sest ma pole oma vennat kaks nädalat näinud. Kui vaheaeg läbi sai ja vennaga pühapäeval arvuti taga rääkisime, siis ütlesin talle, et tulen sama kaua aja pärast koju, kui nüüd kodus olin. Ja siis venna ütles: " Ma pean Sind siis niiiiiii kaua ootama ju!" Venna vist ongi kõige positiivsem inimene mu elus. Kui igal inimesel oleks miski või keegi ilma kelleta ta ei saaks püsti seista, hingata ega üldsegi elada, siis minu jaoks oleks selleks Marten!

Lõpuks, ma loodan, et Margus su jalg saab terveks ja Doris, sa oled kallis! ( loe ainult seda lauset ja ülejäänud, unusta lihtsalt ära. ) Elo, mul on hea meel, et sa tagasi oled! :)

Siki.

Veits võll.

the best smile ever! (a)

No vot. ;*

Tibu tudus. :*

Ja siia lõppu see, sest see on nii õige! :)

Võimalus mul kirjutada

Viimati kui kirjutasin oli aasta 2010 ja ma vaevu tundsin Sikit. Nüüd pole enam ühtki kurvi ega konarust mida ma tema juures ei tea. Tol ajal oli tegemist tema blogi näol ikka korraliku masepesaga. Pfff, siimaani ju :D. Tegelikult oli esimene koosveedetud aasta väga mälestusväärne. Nüüd oleme me ise muutunud, radikaalselt ütleks isegi. Siki on siiamaani kallis Riidaja huligaan, kuid enam pole see sama. Miskit oleks nagu puudu. Ei tea mis, aga küllap on see temale suunatud mindfuck oma töö teinud. Tahaks tagasi neid aegu, mil oli meie bande töötamas täisvõimsusel, mil trollitasid kõik koos: mina, Fernando aka "Türgi ärituus", Triinu aka "Seewald/palliseebitaja/homoloom/Valga kunstnik" ning Siki aka "Oswald/Pilvede elanik/Unistaja/Kakatriibu mees". Need olid head ajad. Ma mingil määral kardan, et olen vist sinust ilma jäänud. Enam polegi sellist tunnet, et võiksin sulle kõigest rääkida või meelt lahutada rääkides mitte milleski aga saada ülima kaifi. Eelmine aasta sain, see aasta so-so... Me oleme sellest ka omavahel rääkinud, aga ma kardan, et sulle pole see veel siiamaani päris õieti kohale jõudnud. Sa siiski hõljud ju pilvedes :D. Ehk ma üritangi praegu su tähelepanu saada ja meelde tuletada vanu aegu, et saaks tagasi selle vankumatu sõprustunde, nagu ütlesin: "Me oleme liiga nõrgad, et seda sõprust lõhkuda." Lihtsalt kahju, et enam ei ole see sama kuulikindel sõprus me vahel. Ehk ma olin ise praegu veidi melodramaatiline ja muutsin su blogi veidi masendavaks, aga eks ikka juhtub. Annad andeks. Sest sa muud moodi ei oska (sinu sõnad :D).

Kaarel :)

This long distance is killing me!

Millegi pärast ei suuda ma viimasel ajal mitte midagi kirjutada. Vara on veel rõõmustada, sest mitte midagi pole veel kindel. Ma elan hetkes. Ma ausalt öeldes kardan natuke ka. Seekord päris tõsiselt. 

Ma loodan, et ma näen emmet ja vennat täna. Päris suur igatsus on peal. 

No matter what, ma olen täna sinu juures kohal, mu kallis tibulinnu. Mu kallis täisealine musi. ;*

Ma lähen nüüd unne. Unenäos võrdub 5 minutit tunni ajaga . :)

Siki.

Niimoodi ju ongi! :)

Love you honey!

Suva, et sa loojas oled :D . I'll stay 4ever.

Süda, hing ja mõistus.

Sinuga...

Ja ma loodan ja usun ja võitlen,
kuni Sinu ma endale saan.

Ma tean, et ma olen parim Sinu elus. Sa lihtsalt ise ei tea seda veel! :D

Öeldakse, et loll on see, kes vabandust ei leia, aga veel lollim on leida loll vabandus. :D See lause on mind viimasel ajal lihtsalt igal pool saatnud. Nii minu enda kui ka teiste kohapealt.

Ave, anna andeks, unejuttu siia ei tule seekord. Ma ei jõua midagi luuletada.

Tahtsin lihtsalt öelda, et mul on mõnnad sõbrad. Praegu on raske ja nad teavad ning panevad tähele. Pööravad rohkem tähelepanu ka. Hea on tunda, et keegi tegelikult ja päriselt hoolib. Kõigi jaoks ei ole need lihtsalt sõnad. :) 

Koju tahaks ikkagi. Imelik on kodust eemal olla. Igatsus on koguaeg peal. 

Käisin täna jalutamas ka ja avastasin milline külmavares ma olen. Jormat nägin ka : D. Ilus lumi on. 

Päris sisukas postitus, üldse mitte laialivalguv. Mu väikevend Lauri on äge!! ;)

Siki.

Vennnnaaaa!

;)

Vahest tahaks lihtsalt endale öelda, et jääääää vait. :D Tegelt ka. Ma kahetsen nii paljusid asju, mis ma olen välja öelnud. Võimalik, et ei peaks, aga tunne on ikkagi selline, et kõik oleks olnud teistmoodi.
Suur vestlus sai iseendaga maha peetud. Ma loodan, et seekord läheb kõik õigesti ja saab korda. Lõpuks võiks see ju juhtuda. :)
Kohutav on mõelda, et vaheaeg on läbi. Kool hakkab jälle pihta ja suhtumine on see, mille kallal tuleb nüüd vaeva nägema hakata. Ilmselgelt saab raske olema. Juba sellepärast, et pool minust on kadunud. Mari, sa tead, et see pool oled sina. Harjumatu on mõelda selle peale, et sind pole enam minu kõrval iga sekund. Aga eks ma pean hakkama saama! :)
It's time to grow up. Ise peab hakkama saama ja mitte teistest sõltuma. Ei tohi lasta ennast mõjutada.
Kaks laulu on praegu hinges ja südames. Pink - I don't belive you ja Bruno Mars - Long Distance.
Siki.

Unforgettable...

Sõnad on täna kuidagi liigsed...

Kell 03.40

Heh, ma ei tea ise ka mis mul viga on. Kõik kutsuvad õue mind kas või niisama juttu rääkima või autoga sõitma või mida iganes tegema. Aga ma lihtsalt ütlen kõigile ära. Asi ei ole isegi selles, et ma ei taha kellegagi õue minna vms. Hullult tahan, aga ma ei viitsi vist. Ma ei viitsi ennast korda teha ja riidesse panna ja naeratust näole teha, et saaks öelda: "Aitäh küsimast, mul läheb hästi!" Jah, ma igatsen oma sõpru, aga andke andeks. Ma vajan natuke aega enda jaoks praegu.

Emmele käib ajudele, et ma koguaeg magan ja öösel üleval passin. Ta ütles, et ma magan haigeks ennast. Täitsa võimalik, sest ma tunnen ennast kuidagi kurnatult. Igatahes homme ma ei passi niisama tühja. AUSALT! Emme on homme tööl, niisiis olen vennaga kodus. Lähme ilmselt jalutama ja poodi ja siis emme töö juurde ka. :) Õhtused plaanid on ka paigas. Teen pitsat ja pirukaid, avan šampuse ja joon selle ära. Siis vaatan paar head filmi ja lähen magama. Millegi pärast mulle meeldib see mõte. :D Vist naudin üksi olemist. 

Täna öösel vaatasin jälle kaks filmi. Alustasin natuke varem, seega lõpetasin ka. Igatahes tänasteks filmideks olid "You again" ja "Just Wright". Väga ägedad filmid olid igatahes. Naljakad. Ei nutnud kordagi. Südamlikud samas. Kõik filmid on mingist lollakast tõelisest armastusest. I love you and you love me, but we can never be together - Ja filmi lõpuks on nad ikkagi koos. :D Jah, miks ma neid vaatan- ausalt ei tea. Aga mulle meeldivad. 

Homme on ilmselt raske päev- niisiis ma lähen magama. Panen mõned paremad pildid ka, mis ma arvutist leidsin. Kuigi mulle väga meeldib talv, siis ma ikkagi igatsen suve. :)

Siki.

Don't let the sun go down.

Kutt on kallis!

See oli üks päris kaine üritus. :)

Ei ole hea rumm, ei soovita.

Ilmselgelt pärast minu sünnipäeva. Ilmselgelt enne Valgamaa tantsupidu.

Tore, et me seda see suvi tegime...

Tore, et ma neid pükse igatsen.

Andry pani naeratama. :D

Oi kuidas ma igatsen seda, kuidas suvel päike põski paitab. VABADUS!

See tüdruk oskab laulda!

Kallis Kaidar! :)

Populaarsed pildid. ;D

Kell 05.16

Tänase öö võib kordalugenuks nimetada. Ma olen ära vaadanud kaks filmi: Remember me ja Life as we know it. Nende filmide vaatamise ajal südamest nutnud ja südamest naernud. Saanud paar päris huvitava sisuga sõnumit. Elu üle järele mõelnud. Annu blogi otsast lõpuni läbi lugenud - muideks leidsin paar päris huvitavat sissekannet aastast 2010 ja 2011 algusest. ;D Ja siis suutsin ma veel natukene ebavajalikke pilte ka kustutada. Homme magan ilmselt poole päevani, kui Siret muidugi ei arva, et oleks hea mõte mind hommiku vara üles ajada, kui ta koju jõuab. Jeah, elu on tõesti seiklus. :)

Siki!

WOHOOO!
147 päeva veel ja ma saan täisealiseks! :d

No I don’t believe you 
When you say you don’t need me anymore 
So don’t pretend to 
Not love me at all!

Kui kuidagi muud moodi ei suuda oma tuju parandada, siis lase endaga midagi ilusat teha või osta endale midagi ägedat. See aitab. Isegi, kui ainult lühikeseks hetkeks, siis see ikkagi aitab! ;)
Siki.

 Kui sa vaatad talle silma ja tunned, et armastad teda kogu südamest, siis hoia temast kinni! Rääkisin issiga üle kolme tunni juttu. Nii öelda südamest südamesse juttu. See lause jäi mind kummitama...

5.44

Tulin õuest just. Ära joosta on hea, kuid seda ei saa kogu elu teha.
Vaatasime Titanicut täna. Cärol oli siin. Veits võimatu on vaadata Titanicut, kui kõik naljaks pööratakse ja Karo otsutab ainult ilusate kohtade peal südamest naerda. :D Igati hea oli täna. Ma olen kuidagi väsinud sellest kõigest ja tõesti ei jõua enam.
Paradiis on ka teemas viimasel ajal. Homme saab koju. Rahulikult. Saab magada. Mitte kellegagi rääkida. Ma võin vist oma vaheaja juba kordalugenuks nimetada. ;)
Kell on 5.44. Täna lähen isegi vara magama, und ikka ei ole.
Siki.

AV!

Jost, ma luban, et ei tuleta seda sulle hommikul meelde :D

Kristjan ja Reeno. :)

Vahepeal oli meid nii vähe, et me mahtusime ühe pildi peale ära :D! Aitäh, tore oli!

Liiga purjus selleks, et pildi peale jääda :D :d Nali.

Iseenesest meeldiv esimene jaanuar !

Kuulake parem lugu:

http://www.youtube.com/watch?v=1UNOVFVOpDM

Teeb ikka haiget küll, kui keegi ütleb nii õiget asja ja lihtsalt ei taha uskuda, et see tõsi on. Lihtsalt ei taha. Kuidas ma võisin? Ma ei mõista.
Head uut aastat. Kui algus oli halb, siis saab ju ainult paremaks minna.
Kell on 7.40 ja ma lähen magama. Head und Eestimaa või siis tere hommikust sõbrad! :)
Siki.