Vahest tahaks lihtsalt endale öelda, et jääääää vait. :D Tegelt ka. Ma kahetsen nii paljusid asju, mis ma olen välja öelnud. Võimalik, et ei peaks, aga tunne on ikkagi selline, et kõik oleks olnud teistmoodi.
Suur vestlus sai iseendaga maha peetud. Ma loodan, et seekord läheb kõik õigesti ja saab korda. Lõpuks võiks see ju juhtuda. :)
Kohutav on mõelda, et vaheaeg on läbi. Kool hakkab jälle pihta ja suhtumine on see, mille kallal tuleb nüüd vaeva nägema hakata. Ilmselgelt saab raske olema. Juba sellepärast, et pool minust on kadunud. Mari, sa tead, et see pool oled sina. Harjumatu on mõelda selle peale, et sind pole enam minu kõrval iga sekund. Aga eks ma pean hakkama saama! :)
It's time to grow up. Ise peab hakkama saama ja mitte teistest sõltuma. Ei tohi lasta ennast mõjutada.
Kaks laulu on praegu hinges ja südames. Pink - I don't belive you ja Bruno Mars - Long Distance.
Siki.