Sees midagi kripeldab ja tahaks selle endast välja saada, aga ei oska. Sõnadega see ei õnnestu. Ma ei tea, kas ma saaksingi kellelegi seda niimoodi rääkida, et ta mõistaks ja ma ei tea, kas ma üldse oskangi seda sõnadesse panna. Lisaks on see ka tegelikult liiga isiklik või liigagi minu enda mõtted ja tunded, niiet neid siia kirjutada ei ole just parim mõte.
See tekst, mis Kaarel kirjutas ajas mind algul naerma, kuid kui ma järele mõtlesin, siis tõi see mulle hoopis pisara silma. Ta tunneb mind endiselt nii kuradi hästi ja seda on ta suutnud pooleteise aastaga. Samas pean ma tunnistama, et tal on õigus. Miski pole enam nii nagu vanasti, aga eks inimesed muutuvad ja see on osa elust. See karm osa, millega peab leppima. Kuid ma olen õnnelik, et ta endiselt mu kõrvale jäänud on. Varsti tuleb Kaarli sünnipäev. Tibulinnu saab 18 :) .
Midagi positiivset? Mu hinded on korras. Täna on kolmapäev, kaks päeva veel ja ma saan koju. Hea on tunda, et Sa hoolid ja, et ma tähendan Su jaoks midagi. Triinuga oleme taas väga lähedasemaks muutunud. See on ainult positiivne. Suvi pole enam kaugel. 134 päeva veel ja saan 18. Siret sai load kätte.
Üldiselt ma igatsen praegu täiega koju, sest ma pole oma vennat kaks nädalat näinud. Kui vaheaeg läbi sai ja vennaga pühapäeval arvuti taga rääkisime, siis ütlesin talle, et tulen sama kaua aja pärast koju, kui nüüd kodus olin. Ja siis venna ütles: " Ma pean Sind siis niiiiiii kaua ootama ju!" Venna vist ongi kõige positiivsem inimene mu elus. Kui igal inimesel oleks miski või keegi ilma kelleta ta ei saaks püsti seista, hingata ega üldsegi elada, siis minu jaoks oleks selleks Marten!
Lõpuks, ma loodan, et Margus su jalg saab terveks ja Doris, sa oled kallis! ( loe ainult seda lauset ja ülejäänud, unusta lihtsalt ära. ) Elo, mul on hea meel, et sa tagasi oled! :)
Siki.
 |
| Veits võll. |
 |
| the best smile ever! (a) |
 |
| No vot. ;* |
 |
| Tibu tudus. :* |
 |
| Ja siia lõppu see, sest see on nii õige! :) |
0 comments:
Post a Comment