Mu pea on täis ühte ja ainukest mõtet. Ma tean, et see mõte on vale. Isegi väga vale. Kuid millegi pärast on mu sees suur dilemma. Kas talitada selle mõtte järgi või mitte. Lisaks on kaks võimalust. See kas lõppeb halvasti või väga halvasti. Ma tean, et ei tohiks selle peale isegi mõelda mitte ja ei tea, kas oleksin piisavalt tugev, et seda mõtet teostada ja ellu viia, kuid ma siiski kaalun seda ja mingi niii kuradi suur tahtmine on seda teha. See teeks halba, kõigile, nii mulle, kui mu lähedastele. Miks ma siis lihtsalt ei suuda seda mõtet peast heita ja lihtsalt lasta sellel sinna paika jääda. Aga vb ma peangi riskima. Äkki sa siis mõistad. Ma kahtlen selles, võimalik, et ma siis mõistan ise, miks mu peas praegu sellised ennast hävitavad mõtted liiguvad. Muidugi ei ole sa seda väärt, mitte keegi pole. Aga oma mõtet vastu ei saa nagu ka tunnete vastu.

Aga tõesti, keda see enam huvitab. NEELA ALLA !