Keegi ei saa minna tagasi ja alustada algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu !

Oeh, pahas tujus. Ei, tglt mitte, kurvas tujus pigem. Lihtsalt ma olen rikkunud nii paljusid oma enda tehtud reegleid. Kiindusin nii meeletult, ei oska enam lahti lasta, olen TEMAst sõltuvuses. Kuid see, et ma sellest aru saan on vaid positiivne, sest siis saan ma ka aru, et on aeg tagasi tõmmata. Tagasi tõmbumise all ei mõtle ma ükskõikselt käitumist, vaid seda, et ma pean oma suhtumist ja käitumist muutma. Vähem armukadedust ja rohkem arusaamist?! Idee on ju hea. Üldiselt vihkan ma seda inimest, kes ma praegu olen. Absoluutselt mitte see, kes ma tegelikult olen. Ma lihtsalt ei tea, mis minuga toimub. Hakkan kergelt hulluks minema, reaalselt !
Koolis ei lähe ka just kõige paremini. KEEMIA - minu lemmikaine. Mul pole ükski aine mitte kunagi nii halvas seisus olnud ju. Järelvastamised hakkavad röövima mu vabaaega nüüdsest. Võib peaks üldse mõtlema sellele, kas mu koht on ikka siin. Ja ma ei mõtle seda üldse keemia halva seisu pärast, vaid sellepärast, et ma ei tea enam midagi. Ma pole enam oma valikutes kindel.
Masendav on kaotada sõpru vaid sellepärast, et nad otsustavad nüüd kellegi teise sõbrad olla. See on vastik ja teeb kurvaks. Kuid noh inimesed muutuvad ajapikku ja äkki oleme me nii vähe aega veel tuttavad olnud, et mul ei olegi mingit alust, et Sind oma sõbraks nimetada. Ma tean vähemalt seda, et kuuga oled sa saanud üheks oluliseks inimeseks minu elus, kuid nüüd ma isegi ei tea, kas Sind päriselt ka huvitab, miks ma nii kurb olen või sa küsid seda lihtsalt niisama. :S

Mul on praegu palju , mille üle mõtiskleda.
Teie Siki !
xoxo.