Ma teen täna nagu hästi mitu postitust, sest kui ma kirjutaksin kõigest sellest, mis mul kirjutada on ühte postitusse, ei saaks ma ise enam midagi aru ja vaevalt saaks ka keegi teine sellest aru. Ausalt öeldes ma pole kunagi kirjutanud, et mis mu blogi mõte on, või üldse miks ma blogi kirjutan. Tõesti, siin on ainult minu arvamus ja siiras arvamus. Kui ma igalpool mujal võin valetada ja sitta suust välja ajada, siis siia kirjutan ma tõesti seda, mis ma arvan.
___________________________________________________________________
Ma tahan tegelikult vabandust paluda. Ma olen enda peale äraütlemata vihane. Kallis vanaema, anna mulle andeks, et ma unustasin selle eilse kuupäeva. Ma tean, et paljude jaoks ei ole see üldse tähtis, kuid minu jaoks on. Ma tunnen ennast tõesti halvasti. Sa oled siiani minu jaoks kõige parem inimene. Ma üldsegi ei saa aru, miks surnud inimeste puhul kasutatakse koguaeg, et ta oli jne. Minu jaoks oled sa siiani parim inimene ja oled edaspidi ka. Ma olengi vihane sellepärast, et sellest see kõik hakkabki. Kõigepealt unustad ära sellised kuupäevad, siis unustad ära üldse inimese enda. See on niii nõme. Mina ei taha Sind unustada ! Ma tean, et sina ei oleks minu peale pahane, et ma selle ära unustasin, kuid ma ise olen. Puhka rahus ! Igatsen Sind meeletult ! :(
Monday, October 18, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment