Monday, September 8, 2014

Blogi igatseb mind :(

Minu viimane mõistlik blogipostitus oli mai kuus. It's been a while. Mul on paha tuju ja paha tujuga peaks olema alati kergem blogida, aga millegi pärast täna kohe üldse ei ole. Või viimasel ajal on üldse raske kuidagi kirjutada. Varem kirjutasin siia suvalt kõigest, mis elus toimub, aga nüüd lihtsalt ei taha seda kõike vist jagada ja seda, mis toimub teavad vaid valitud inimesed mu ümber. Võtan ennast kokku ja kirjutan asjadest, mis ei ole nii keerulised ja jõuavad kõigile kohale. 

Viimane mõistlik postitus oli täpselt enne mu sünnipäeva. Igatahes, sünnipäev oli isegi vist päris vahva. Päris sünnipäeva päev ehk 30. mai oli esialgu natuke kurb ja nukker, sest ma olin täitsa üksinda. Emme oli koolis ja issi soomes. Seda pole veel juhtunud, et kõik on kuskil ära, aga nad helistasid kogu aeg ja küsisid, mis oli armas. Õnneks oli mu vanem õde platsis ja aitas õhtuks ettevalmistusi teha. Õhtul tulid mu kõige paremad sõbrad külla. Erki tegi megasuure üllatuse ja ilmus kella 1 ajal öösel mu ukse taha. Superkink minu jaoks. Nagu ikka ei oska ma oma sünnipäeva ainult ükskord tähistada ehk siis teine pidu tuli otsa kuskil juuni alguses. See oli tunduvalt rahvarohkem ja minu jaoks lõppes see alles järgmise päeva õhtul. Oma ilus juubel tuli ikka korralikult vastu võtta. :) Mul on hea meel, et mul on nii vahvad ja toredad sõbrad, sugulased ja tuttavad. Makes me feel special. :*

Pärast suuri pidustusi leidsin suveks töö. Või noh mu armsad Maximas ootavad mind ilmselgelt igal suvel tagasi. Igal aastal leian sealt ikka nii vahvaid inimesi, kellega ka edaspidi suhelda. Klienditeenindaja töö on üks maailma kõige vaheldusrikkamaid töid, kui osata see enda jaoks põnevaks teha. Sa näed läbi selle nii palju erinevaid inimesi. Raske on ka muidugi. Enesehinnanguga peab kõik korras olema, muidu ei saa seda tööd väga teha. 
Ülejäänud suvi, mis tööst vabaks jäi veetsin oma armsate sõprade ja sugulastega. Ega seda vaba aega just palju ei jäänud. Puhata tahtsin ka natuke ja lebotada ning niisama olla. Juulis tõmbasin otsad maximas kokku ja nautisin kaks nädalat suve. Ilmselt mu suve parimad hetked kuuluvad sellesse kahte nädalasse. Ja siis tuli tagasi linna minna. Plaanid muutusid ikka korralikult selles suhtes. Ma polnud tegelikult valmis, et ka see sügis mu ellu nii palju muutusi toob, sest arvasin, et kõik on juba stabiilne ning pole vaja mõelda ega otsustada, kuid kujunes teisiti. Eks aeg näitab kui mõistlikud otsused olid, mis vastu said võetud. 

Räägin oma uuest tööst ka mõne sõnaga. Ma olen tõsiselt rahul. Mul on nii vahvad töökaaslased ja nii vahvad lapsed rühmas. Iga päev on omamoodi ja neid on nii äge vaadata ning kuulata. Nad on oma mures ja rõõmus nii siirad, et see lihtsalt teeb iga päeva nauditavaks. Natuke raske on ikka nagu igal uuel töökohal, aga teiste sõnul saan ma väga hästi hakkama. Nagu see töö oleks mulle loodud. Loomulik anne- nagu Triinu ütleb :).

Elu on vahepeal tegelikult muutunud raskemaks kui ma seda sooviksin või tahaksin. Enesehinnanguga on kõvasti probleeme ja peas ning südames üks korralik segadus. Vahepeal ma ei saa aru, et miks ma nii väga tahtsin suureks saada. Tegelikult see ikka täiega sakib. Pole selleks kõigeks valmis, kuigi peaksin. Praegu teen nii rumalaid asju, mille pärast on mul vahepeal päris piinlik, kuid kõige hullem on see, et need asjad mis minule piinlikust tekitavad, teevad kellelegi väga haiget ja mitte ainult ühele inimesele vaid päris mitmele kohe. Otsuseid on raske vastu võtta ja sellepärast ma põgenen nende eest. Lasen asjadel minna, kuigi tean, et ühel hetkel ei saa enam neid tähtsaid teemasid lihtsalt vältida vaid tuleb rääkida. Ja ma kardan seda, sest nii või naa kaotan ma siis oma elust inimesi, kes on mulle tähtsad. Kuid kaua sa jõuad selles segaduses elada? Kui kõrge on see taluvuspiir? Kui ükskõik sul on?

Ei taha negatiivsete toonidega lõpetada ja ütlen paar ilusat asja ka mõnele heale inimesele. Esiteks mu kallid tüdrukud, keda ma niii väga igatsen. Üks päev ütlesid mulle, et koolis käies on nüüd midagi nagu puudu, et pole ikka seesama. Te olete mulle nii armasad.
Ja mu armas Annu. Ma tean, et sa pole rahul kui ma sind siin eraldi kohe ei maini. I can't live without you. Aitäh, et oled. Armastan sind!
Panen teile oma suvest mõned pildid ka kui ma leian. :D Aitäh, mu kallid! :)

Tavaline sõbrapilt :D
Mu armas Riine. :*
Kallis C. :*
Oli ilus rõõmus ja roosa :)

Maailma kõige kallim! :)

Vist mu lemmikinimesed :D
Süda <3 td="">
Mu nii vinged. :*
Kallis poja! :)
Vahest harva juhtub, et pean teiste jooke hoidma :D
Vaadake, kui ilusad nad mul on :*
Mu printsessid :*
Love you! :*
Veel üks C. :*
Kullapaid :*
:*
A pshh, beib vä, mina vä, äkää.
Väike Annika lõpetas ka :)
õemehe sünx oli :)


Tegin hullusi jälle :)
Kari vingeid inimesi :*
Kukkusin alla ka jep. :D

































0 comments:

Post a Comment