Ma ei saa aru, mis toimub, sest süda on praegu kaheks minemas. Poolteist aastat eemal olla, üksteistele toeks olla nii headel aegadel kui ka rasketel üksteist nägemata- see ilmselt liidab inimesi rohkem, kui ma arvata oskan. Ma lihtsalt ei mõista, kõik läheb praegu mu sõnade vastu ja ma ei saa aru, mis toimub. Peas on miljon mõtet.
Ma vist kardan ja seetõttu on süda ka kuidagi nii tühi. Ma ei suuda seda uskuda, et sa lõpuks tagasi oled ja selline tunne on nagu ma oleks und näinud. Selline tunne, et sa lähed nüüd kohe tagasi ja ma sain su ainult korraks tagasi. Kõik on segamini. Aga ma tean, et ma olen õnnelik, et sa tagasi oled! :)
0 comments:
Post a Comment