Päris saast variant juhtus ikka. Blogi piltide mälu sai täis ja pidin pildid ära kustutama. Ma ei tea, kas ma kustutasin valest kohas või mitte, aga millegi pärast kadusid kõik mu pildid ära ja nüüd nad ongi läinud. Mu tekste illustreerivad mustad kastid. Niinii nõme ja kahju. Aga no nüüd ma saan vähemalt uusi pilte panna vähemalt. 

Eraeluga hakkas juba korraks nagu looma. Kodus oli armas ja sõbrad on armsad. Aga kooliga läheb jälle viltu. Nii vastik kuidagi. Pingutad täiega ja siis saad ikka ming näruse kolme (saksa keel ilmselgelt). Või siis ei pinguta üldse ja motivatsioon kaob täiesti ära. Ei oska ju siiagi midagi kirjutada. Sõnad lähevad sassi ja laused ei tule välja. 

Tahaks koju. Täielik memmekas olen ikka. Ei suuda ikka oma elu peale ära minna. A, karjäärinõustamine oli ka täna, mis minu jaoks kujunes mõttetuks, sest ma tean juba päris  hästi, mis ma pärast gümnaasiumit teen. Eile juhtus midagi hästi ilusat ka ja mul on selle pärast väga hea meel. Süda läks kohe soojaks. Nii mõnus.

Nädalavahetusel on Triinu sünnipäeva tähistamine. Loodetavasti tuleb tore. :)

Siki.