Tibu tegi oma blogisse niinii ägeda pildipostituse. No ikka konkreetselt ei jõua homset ära oodata ju. Aga varsti on ta siin ja saame jälle koos aega veeta. Pole seda juba ammu teinud. Selle nädalvahetuse plaan näeb välja täpselt selline, et musu tuleb homme linna, siis ostame kingituse ära, Dorise juurde, sünnipäevale ja siis pidu. Laupäeval Pukka, kellegi sünnipäevala, ei tea kelle :D. Võiks äge olla ja pühapäeval pean veel Tõrva küünetehnikusse ka jõudma. Üle pika aja vägagi planeeritud nv.
Ütleme nii, et kogu see nädal on olnud vastik. Nii palju nõmedaid tundeid ja vastikut kurbust. Nii palju mõtteainet. Aga ma usun, et kõik läheb paremaks. Kuidagi tunne on juba selline, et läheb. Paar head nippi on ka juba välja mõeldud, kuidas asju parandada. Selline iseendale sisendamine on teemas: Ole positiivne. Mari andis mulle üpriski palju motivatsiooni edasi pingutamiseks. Ta on mulle kallis ja ma hindad tema juures ülekõige seda, kui palju ta alati minu jaoks olemas on. Olgugi, et ma ei saa sinuga nii palju rääkida, kui ma tahaksin.
Järjekordselt avastasin sel nädalal, et söök on parim sõber ja eriti veel rämpstoit. Ja muidugi ŠOKOLAAD. Ma vist ei oleks seda nädalat ilma šokolaadi, jäätise ja krõpsudeta üle elanud. Imelik, aga nii see on. Nüüd aga tuttu, see armas ajalugu sai ka õpitud ja homme on ju siiski REEDEEE! :)
Siki. :)
 |
| I miss you! :( |
0 comments:
Post a Comment