Ja siis Siki loeb Annu blogi, mõtleb korra. Naeratab. Mõtleb uuesti ja pisar tuleb silma. Sest ma igatsen Sind! Mul pole aega. Ma ei teagi. Aga iga kord kui sa oma blogis minust kirjutad, siis mul tuleb naeratus näole! Aitäh, sa oled mulle armas!
Ma olen kuri kuidagi. Miks? Hmm, no mõningad põhjused nagu oleks. Aga ma üldse ei viitsi neist siia kirjutada, sest ma ei viitsi selgitada.
Aga olgu, head und. Homme on rebaste ristimine. Loodab, et tuleb normaalne päev!
0 comments:
Post a Comment