Just praegu facebookis Mariga avastasin, kui väga ma vihkan seda, et ma saan temaga ainult niimoodi rääkida ja et ta nii kuradi kaugel on ning ma pole teda nii ammu näinud. Sa tead ise tibu, kui väga ma Sind igatsen. See eemalolek pole üldse nii kerge. Tahaks praegu Sinu tuppa tulla ja seal kas või tududa nii kaua kuni sa arvutis oled. :) Meeletult hea on see, et ükskõik, kui pikk vahe meie suhtlemisele jääb, siis see kunagi ei muutu. Täpselt sama lihtne on rääkida nagu alati! I just miss you!
 |
| No oled ikka armas küll mulle! :) |
Muidu on kõik üldjoontes endiselt hästi. Väike hirm on, aga peab riskima. Ma loodan kõige paremat ja see laupäeva öine jutuajamine andis palju juurde. Eriti andis lootust juurde. Lihtsalt mu sisetunne ütleb, et sellest võib midagi ilusat tulla. Ma tahaks seda, väga! :)
Koolist on pisike väsimus ja kodus tahaks rohkem aega veeta. Venna kasvab iga päevaga suuremaks ja kui ma koju lähen, siis ta ripub ainult minu küljes. Emme ütles, et ega keegi teine talle enam musi teha ei või, sest ta on suur poiss ja suuri poisse ei tohi musitada, aga mingil viisil mul ta veel lubab ennast musitada.
Muideks, mis on eriti positiivne, siis mu tulevikuplaanid hakkavad ilmet võtma. Ma polegi enam nii segaduses ja plaanideta. Peale selle ühtivad need plaanid imekombel Triinu omadega. Mäletan, kui me alagul nii erinevad olime ja nüüd ajaga oleme sarnasemaks muutnud. Isegi mõningad väärtushinnangud ühtivad ja huvid. Küllap see nii lähebki, kui koos elada. :) Aga see kõik on ainult positiivne.
Ma tean, et ma ei naerata viimasel ajal ja tundun tõsisena. Asi pole tegelikult üldse halvasti. Ainult meeletu köha käib päris ajudele ja pea pidevalt valutab. Pole seda haiguse pisikut veel enda seest välja saanud. Aga ma üritan ja võtan ilusasti neid rohte, mis emme mulle kaasa pakkis. Homme lähen ilmselt trenni ka juba, kuigi väga ei tohiks, aga noo kaua sa ikka jõuad tühja istuda.
Avatasin, et mõned meeletult negatiivsed asjad võivad lõppude lõpuks positiivselt mõjuda ja nii ilmselt ongi hetkel. See kõik, mis paar nädalat tagasi juhtus, muutis minus palju. Sain aru ja mõistsin. Õppisin enda vigadest ja üritan neid parandada. Ma ei saa iseennast muuta, aga ma saan muuta seda, kuidas ma asju näen. Ja ma arvan, et ma olen õigel teel. Juba tundubki, et naeratada on lihtne ja see pole enam üldse pingutatud! :)
Mõned pildid Andre sünnipäevast ka.
Teie positiivne Siki! :)
 |
| Noo enne sõime ikka koogi ära ja siis salatit. :D |
 |
| Natu teistmoodi oleks. |
 |
| Meeletult väärtuslikud! :) |
 |
| Erksiga ikka pilti ka nagu harjumuseks saanud. |
 |
| Kutil lihtsalt vedas. |
 |
| I'll stand by! |
 |
| No ta on ka armas! :) |
0 comments:
Post a Comment