Ma olen mures.
Ma olen mures, sest ma ei tea enam mida arvata. Ma ei suuda uskuda, et Sinu jaoks see nii lihtne on. Sa hävitad meie sõpruse sellega, et sa nii teed. Ma ei tea, kas sa kunagi oled üldse üritanud mind mõista või põhinedki alati ainult iseenda põhimõtetel. Anna mulle andeks, aga minu jaoks on see lapsik. Kas sa tõesti ei suuda jonni jätta, seda mis ma tegin ära unustada ja andestada mulle selle, mille eest ma tegelikult ei peakski vabandust paluma ???? Tead, see on keeruline. Sest ausõna ma tahaks, et meie sõprus oleks jälle kõik sama, sest see on kõige totakam põhjus üldse, miks tülli minna. Kuid ma tunnen, et ma tõesti ei ole midagi valesti teinud. See, mis ma teen, on minu enda otsus ja valik. Iga inimene teeb oma elus need vead ise ja õpib oma vigadest. Kui ei õpi, siis teeb ta neid vigu veel ja veel ja lõpuks saab kõrvetada. Ma tean, et ka minule maksavad need vead kunagi kätte, mis ma praegu teen, kuid see ongi ju minu elu ja minu otsus. Muidugi ma hoolin sinu arvamusest ja arusaamadest aga sa ei saa oodata minult seda, et ma oma elu sinu järgi seaksin. See ei käi nii. Kui ma paluksin vabandust, siis paluksin ma vabandust selle eest, et ma olen selline nagu ma olen. Ja kui sa ei suuda mind aksepteerida sellisena, siis ei teagi ma kas meie vahel on kunagi tõelist sõprust olnud. See on kurb, sest ma ei tahaks kaotada nii väärtuslikku inimest, kui sina. Aga ma arvan, et mina olen ennast juba piisavalt palju alandanud ja alati vabandama tulnud. Mõtle, äkki oled seekord sina eksinud. Äkki oled sina ka natukene valesti mõelnud??
Tea lihtsalt seda, et see teeb mulle haiget, kui sa kohtled mind niimoodi nagu mind poleks olemas. Kuid, kui sa arvad, et nii on parem, siis olgu. Mina tahan ainult, et sinul hea oleks. Ja tead, see kõik oli ainult hetkeline, ma ei tee enam. Ma tegin, sest tundsin ennast halvasti ja oligi kõik. Kuid sa ju ei tea, sa ei küsinud, mis juhtus, et ma uuesti tegema hakkasin, sa ei küsinud, kas see aitab mind, sa ei küsinud, et mida sa minu heaks teha saaks, et ma sellest uuesti lahti saaksin. Sa ei hoolinud minu põhjustest ega põhjendustest. See teeb haiget... Kuid mina ei saa seda muuta, ma olen väsinud sellest, et ma pean alati süüdi olema, et mina pean alati vabandama. Ma ei saa vabandada selle eest, et ma pole perfektne. Ma teen vigu, aga võimalik, et see mis ma teen, on just see, mida ma sel hetkel teha tahtsin.
Nii lihtne see ongi.
Sa tead kll, et kogu see tekst on sulle mõeldud. Kui sa selle läbi loed ja mõistad ja mõtled, siis sa võid vabalt minuga uuesti suhtlema hakata, ilma vabandust palumata. Lihtsalt unustame selle, mis oli, sest enam seda ju pole. Kuid kui ka see sulle korda ei lähe, et terve see tekst on sulle kirjutatud, siis ei saa ma enam midagi muuta. Ausõna, mul pole vaja veel rohkem probleeme ja tülisid, sa tead seda !
Sinu Siki ! :)
Sa oled kallis, isegi kui sa otsutad minuga enam mitte kunagi rääkida !
2 comments:
Inimesel ongi tema enda põhimõtted, mille järgi oma otsuseid teha, seda ei saa/tohi/või kellelegi ette heita, et ta OMA põhimõtteid järgib.
Ma küll ei tea, millest jutt käib, eks, aga kogu selle teksti järgi.. Sa ise kirjutad ühes lauses, et "aga ära oota, et ma oma elu sinu põhimõtete järgi elaksin" vms. Samas jutu esimene pool kõlab just nii, nagu Sina tahaks, et tema hoopis SINU põhimõtete järgi oleks ja teeks , nagu tal polekski õigus oma põhimõtetele tuginedes otsuseid teha, sest Sinu arust on see/tema põhimõtted lapsikud ja valed.
Okkk, veits segane tekst, hope u understand.
Kohe kindlasti ei arva ma, et tema põhimõtted on valed, aga samas on vale solvuda sellepärast, et mina oma elu tema põhimõtete järgi ei sea või mis :)
Võimalik, et kuna sa teemat täielikult ei tea, siis võid sa väga valesti mõista, kuid enamvähem sain ma su mõttekäigust aru.
Ma nõustun absoluutselt sellega, et igal inimesel on oma põhimõtted, aga samas on vale omi põhimõtteid teistele peale suruda. :)
Post a Comment