Teate, just praegu otsustasin, et ma tahan oma blogile uut kujundust. Tahan mingeid värve. Tahan oma ellu ka värve. Suvi tuleb, pruuniks tahaks ka saada.
Igatahes, kodus on mõnus aga samas ma juba tunnen igatsust kõige järgi, mis Lähtel on. Ma ei tea, Margus tahtis midagi lugeda, sp ma kirjutangi.
Igatahes mu sünnipäev on nelja päeva pärast. Ma isegi ei tea, miks ma iga aasta oma sünnipäeva niii väga ootan. See pole ju midagi erilist. Veel enam, see aasta saan ma 17. Kõige mõttetum vanus ever ju. Aga samas ei saa ükski aasta mööduda ilma minu sünnipäeva tähistamiseta. See aasta ma ootan seda kuidagi eriti kohe. Algab ikkagi viimane aasta alaealisena. Võimalik, et viimane aasta lapsepõlve ja siis peab suureks kasvama. Ma isegi ei tea, mis värk selle vanusega on. Ega sa ei saa ju siis tglt suureks, kui 18 saad. Aga samas rõhutatakse seda nii väga. Sa oled juba 18- täiskasvanu, mõistus peaks ju peas olema. Mis vahet sel vanusel on, mõistus võib peas olla juba mõnel 13 aastasel ja samas mõnel 25 aastasel ei ole seda ikkagi. Niiet mitte mingit vahet ei ole, aga samas tunne on ikkagi, et nüüd oleks aeg suureks kasvada ja oma tuleviku peale mõtlema hakata.
Pildistasin täna pilvi, suve tunne tuli peale. Samas ma ei teagi enam, kui väga ma seda suve tahan. Samas ma tean, et see läheb kiiresti mööda ja ma tglt hullult vajan seda suve. Suve vajan selleks, et oma asjad ilusasti selgeks mõelda ja aru saada, mida ma tegelikult tahan.:)
Teie Siki.
xoxo