Kõik ajab nii närvi. Mitte kuskil pole hea. Lähtel on ühed probleemid ja kodus teised. Kõik ajavad mind nii endast välja. Kõik ajavad mind niiii krdi kettasse. Ma tahaks karjuda, lõhkuda, nutta, naerda. Kõike ühel ajal. Tahaks olla kurb ja vihane ja rõõmus ja õnnelik samaaegselt.
Ma ei saa sinust aru. Ma peaksin sind armastama sellisena nagu sa oled, kuid ma ei suuda. Su käitumine ajab mind nii ketasse. Kuidas üldse üks noor neiu võib niimoodi käituda ja mängida. Miks sa arvad, et saad täna oma välimusele kõik mis sa tahad, miks sa arvad, et sulle on see lubatud. Miks sa seda kõike teed. Miks ma sind alati kaitsen, kuigi tean, et sa oledki täpselt selline nagu nad räägivad. Miks ma püüan sind teha paremaks teiste silmis, kui sa oled. Miks sa lihtsalt ei võiks olla teistsugune??????????????????????
Üleüldse, mis krdi õiguse te kõik endale võtate, kui arvate, et teate minust paremini, mis ma tegema peaks ja kuidas käituma. Te ei tea mitte midagi. See pole niii lihtne. Teie jaoks on, aga minu jaoks mitte. Kuidas ma peaksin lihtsalt ühel hetkel lõpetama hoolimise??
Miks ma lihtsalt ei oska kunagi kellelegi haiget teha ja teen sellega endale haiget ??
0 comments:
Post a Comment