ptsi :'(

Ma vihkan maailma. Ma vihkan jumalat. Ma vihkan iseennast. Ma vihkan kõiki, kes on praegu kusagil mujal, kui seal kus nad peaks olema. Ma vihkan ennast, et ma olen Eesti teises otsas, mitte kodus. Ma vihkan seda, et ma jäin selle asemel koju telekat vaatama, mitte ei tulnud sinu juurde. Ma vihkan, et ma ei suuda sellega leppida ega toime tulla. Ma vihkan, et inimesed ei saanud aru, kui hea ja armas inimene sa oled. Ma vihkan seda, et ma ei saa enam Sinuga rääkida. Ma vihkan seda, et ma ei näe Sind enam kunagi. Ma vihkan, et ma nutan. Ma vihkan teda, et ta niimoodi oma eluga mängis ja Sinu selleni viis. Ma vihkan eesti kiirabi. Ma vihkan, et ma ei saanud sind päästa. Ma vihkan seda, et kõik on Sinu jaoks läbi. :'( Ma igatsen Sind. Ma ei oska seda, ma ei tule leinaga toime. Ma pole seda kunagi varem pidanud tegema. Kuidas ma siis nüüd hakkama saan? Kuidas ma ütlen teistele, kui nad küsivad mis viga, et sind pole enam ? Türa küll, ma ei saa aru, miks see niii juhtus. Miks peavad üldse sellised asjad juhtuma ? Ma kaotasin usu jumalasse täna, kui ta võttis minust inimese, kes oli mulle niiiiiii kallis. Ma igatsen Sind :'( Need pisarad ei väljenda minu sees olevat kurbust ja viha.