Pisike ^.^: Kõik kõik on uus, Siki elus, iga kuu!

Okou, ma pole blogi kirjutanud alates aprillist, täna on juba august. I'm so so sorry. Nii kahju, sest osad inimesed, kellega ma väga palju enam ei suhtle aga siiski minu eluga ennast kursis proovivad hoida, saidki seda enne teha läbi blogi, aga nüüd I'm lost. Kõigi jaoks :D

Okei, niisiis, mu pealkiri ütleb tegelikult kõik ära mis toimub. Minu jaoks on jälle taaskord kõik uus. Siin Tallinnas on nii raske tegelikult, sest elu võib päevapealt muutuda hoopis teiseks. Niisiis nüüd on mul uus töökoht. Kui ma enne töötasin lastesõimes õpetaja-abina, siis nüüd töötan hoopis õpetajana. Mul on nii hea meel ja ma tunnen ennast nii hästi. See tegelikult ongi see, mida ma tahan vist kogu elu teha. Muidugi on igal töökohal omad tõusud ja mõõnad ning plussid ja miinused, aga üldiselt olen ma rahul. Ükski päev pole sama nagu eelmine ja lapsed valmistavad iga päev rõõmu.

Kuna see töö pole ju niisama lihtne ka tegelikult, siis sellest aastast käin ma jälle koolis ka. Jehhuu, vist. Ma ei teagi, ma pole tegelikult jälle kooli minemise üle väga rõõmus, sest see nõuab aega õppimiseks ja pingutamiseks jne. Aga no, see tee tuleb ära käia, sest ilmselgelt on selle töö juures vaja teada, mida sa teed. Nii nagu kõikide tööde puhul. Niiet wish me luck.

Lisaks kõigele on mul nüüd ka uus kodu. Ega see suurt minu väikesest ühikatoast ei erine, välja arvatud see, et ma ei pea enam üle koridori vetsu ja pesema minema ning süüa saan ka täitsa oma toas teha. Eks see selline pisike pesa on, aga palju mul ikka ajutiselt vaja on. Hetkel üritangi ennast sinna ilusasti sisse seada ja ära harjuda.

Aa ja :D naljakas kirjutada, aga mul on uus boyfriend ka. Täitsa tutikas :D. Ja ma olen õnnelik. Imelik, et keegi suudab lõpuks ometi mu crazy eluga leppida ja mind kõiges selles toetada. Lisaks kannatada seda, kui jonnakas ja vägivaldne ma aegajalt olen. Ta on niinii kallis ja ma hullupööra igatsen teda praegu. :)

Mis siis vahepeal veel toredat toimunud on? Mul oli sünnipäev. Ma sain 21. Juhhuu. Ega see midagi suurt ja tähtsat polnud. Mõned külalised. Emme-issi suutsid see aasta ka jeed tõmmata kodus, niiet ma olin päris üksi. Olgu olgu, mu kõige kallimad leidsid siiski tee minu juurde.

Siis oli mu kallite Annu ja Kareli sünnipäev. Ma kuidagi ootasin Annu sünnipäeva see aasta rohkem, kui enda oma, sest mu kallipai sai ju 18. See oli vahva.

Muidu on suvi nagu linnulennul mööda läinud ja puhkus läbi. Ilmad olid koledad, niiet väga midagi ei teinudki. Veetsin palju aega oma kallite sugulastega taaskord ja oma kallipai pisi Geroniga, kes on nii suur poiss juba. Naljakas on mõelda, et mu parimad sõbrad on mu sugulased. :D

Panen Teile mõned pildid ka siia, et mu ülepikaaja postitus nii õnnetu ei oleks. Ma ei luba, et hakkan tihemini blogima, sest ilmselgelt pole mul selleks kõigeks aega, aga ma võin ju vähemalt üritada. Noh nii lihtsalt, iseenda jaoks! :)

Tsauki.