Sinu südames ma elan väikses päikse poolses toas. :)

Hei!

Pole siia väga ammu midagi kirjutanud. Juhtunud on aga päris palju ning huvitavaid asju.

Vahepeal olen suutnud väga palju koolist puudada ning kvaliteetaega veeta oma perekonna ning maailma parimate sõpradega. Nüüd lihtsalt nii igaksjuhuks mainin ära, et sellel, et ma kodus olin, oli tõesti mitu põhjust. Üks tähtsamaid neist oli see, et mu väikevend oli haige ning kuna mu ema käib tööl nagu ka õde ning väiksem õde koolis, siis ei olnud väga muud varianti, kui minul koju jääda. Samas olin ma sellega kohe nõus, sest nii paljud asjad siin mõjuvad enesehinnangule rusuvalt, kaasa arvatud mina ise. Nii palju muresid ja probleeme oli pähe tekkinud ja eks kodus tulevad kõigile ju paremad lahendused. Jäingi koju ja ei teinud nädal aega midagi peale selle, et mõtlesin kõik asjad enda jaoks selgeks ja puhkasin palju. Paljupalju parem on nüüd olla. 

Issi oli vahepeal ka kodus ja see on meeletult tore. Annu käis külas ja ma kurtsin talle kõik mured ära. Tema mulle täpselt samuti. Reedel käisin Steveni juures ning muidugi oli mu Annika seal ja kaksikud. Avastasin, et tegelikult ei saagi ma kellelegi teisele kõigest rääkida nii nagu ma Annikale saan. Selline lause nagu "Sa saad mind usaldada" tundub olevat lihtsalt lause. Tegelikult ei tea ju kunagi, keda sa päriselt ka usaldada saad. Annika puhul aga peab see paika, sest ma tunnen teda juba pea rohkem, kui pool elu. Osad asjad lihtsalt ei muutu, isegi ajaga mitte. Laupäeval tuli mu armas Sten ka mulle külla. Vaatasime filmi ja jutustasime. Tõesti, sõbrad kogu eluks. :)

Ilm on niinii ilus ja kuidagi positiivne on olla. Istun aknalaual ja naudin päikest. Tahtsin tegelikult jooksma minna, aga lumi pole veel päris ära sulanud. Läheb veidiveidi aega. Aga juba varsti saab seda teha, lemmik lihtsalt.

Aeg läheb nii kiiresti, koolis on tegelikult käia ainult kuu aega, kui vaheaeg ja puhkepäevad välja arvata. Eksamid on nii lähedal. Tundub kuidagi hirmutav, kuid samas põnev. Eks näis mis saab. Loodetavasti läheb kõik hästi ja tulemused on ootuspärased. :)

Ma igatsen juba koju. :)

Siki.

Armas Krissu! :)

Kerli! :)

Erks!

Pätu! :)

Kallis Ethel!

Kevin! :)

Tõsiselt ägedad kutid! :)

T-Creation

:)

Happy?!?!?

Semudepäev. :)

Vajadus kirjutada! :D

Sõbrapäev siis. Kui aus olla, siis ma pole kunagi ennast selleks päevaks nii halvasti ette valmistanud, kui sel aastal. Ma ei jõudnud osta mitte ühtegi kingitust, teha mitte ühtegi kaarti, ega saada kokku mitte ühegi vana sõbrantsiga. Täiesti kohutav olukord. Eile olin veel pärispäris masenduses.

Tänane kujunes aga hoopis huvitavaks. Hommikul ei tahtnud tegelikult äragata, sest ma teadsin kui nunnud ja armsad kõik on. Selline vastik tunne oli. Vaatasin peeglisse ja mõtlesin: Jahh, Siki, sel aastal oled sa vist halb sõber. Igatahes sain hommikul kohe oma Triinu käest ilusa meigikoti, koolis jagasid kõik kommi ja siis mu Etukas kinkis mulle mu uued lemmik-kõrvarõngad. Õhtul tõi mu armas Kristiine mulle üliarmsa roosi. :) Sai kallistatud ja räägitud. Mõned kaardid sain ka! Nüüd vaatasin, et Anni ja Mari olid mulle ka facebooki seina peale pildid pannud. Aitäh. Igatahes pärast kooli mõtlesin, et mul on  veel aega ennast parandada. Käisin jooksuga poes ja ühikasse tagasi jõudes tegin ülenämmasid muffeneid. Sõpad olid rahul ja neile maitses. Jagasin need siis laiali ja tuli natuke parem tunne küll. Õhtul esinesime T-Creationiga ja pärast sai tšikkidega tantsu pandud. Lisaks veel siia selle ka, et alati kui ma koos Krissuga tantsin, siis mul tekib tunne, et ma ei oska ikka üldse tantsida. Ta tantsib lihtsalt niinii hästi. Jalad valutavad ja hea on olla!

Ma igatsen koju muidugi. Emmega oli hea rääkida täna. Ta on armas!

Teoorias on homme igati huvitav päev, aga praktiliselt tunnen ma juba seda paanikat, mis toimuma hakkab. :D Hope for the best!

Tuleb lihtsalt ennast kogu aeg tegevuses hoida ja positiivselt ellu suhtuda. Siis on kergem. Tunduvalt! :)

Home is where your heart is.

Aeg on nii palju edasi läinud ja nii palju on tegelikult vahepeal toimunud. Millegi pärast aga ei tule mulle mitte midagi meelde, mida kirjutada. Elu on praegu üpriski nauditav. Kui nüüd ühes asjas ka vaid selgust saaks, siis oleks kõik vägagi stabiilne. Seda ma oma ellu vajangi, stabiilsust.

Koolis on paljud asjad iseenesest paika loksunud ja need üksikud halvad hinded saavad kohekohe parandatud, kui ma vaid aega leian. Aga eks ma pean leidma. Pole mitte midagi ületamatut ja lahendused on olemas. Neid tuleb vaid rakendada.

Mul on üks suur eesmärk ja ma olen õnnelik, et iga päevaga liigun ma oma eesmärgi saavutamisele aina lähemale. Nii kuradi hea on positiivset tagasisidet ka järjest rohkem ja rohkem saada. Eks ma ise olen ka veidi siit ja sealt märganud, kuid ei taha väga rõõmustada, sest ma ei tea ju veel, mis numbrid nädala pärast näitavad. Kui asi on liikunud positiivsuse poole, siis tuleb sama hooga edasi minna. Ma loodan, et kui tulemused ei ole sellised nagu ma loodan, siis ei anna ma endiselt alla ning pingutan edasi. Kõik ainult parema tuleviku nimel, eks. :)

Mul viimasel ajal veab. Võitsin reedel piletid Ahju Trafficule. Ma ju niii väga tahtsin. Ja lisaks sain plaadi koos nende autogrammidega. Ma olin ikka miljonsuperhüpermegahappy. Ükskõik, isegi kui ma juba suureks olen kasvanud, siis nad on ikka nii head. Ja jäävad vist ka päris lemmikbändiks mulle. :) Lisaks sellele oli veel pühapäeval emme ja issi 19 pulma-aastapäev. Mul on nendega ka ikka täiega vedanud. Vahest ma ikka mõtlen, et kuidas emme hakkama saab seal kodus. Nüüd kui Siret ka enam nii tihti kodus ei ole ja mina käin seal nagu kuuvarjutus. Tal võib ikka päris imelik ja üksik olla. Ma ju igatsen ka neid koduseid päris palju. 

Annu on mulle ikka üliarmas. Ta kirjutab täpselt nii õigetel aegadel täpselt nii õigeid asju. Selliseid, mis täiega motiveerivad ja ei lase alla anda. Ma tean, et ta on ja jääb. Mu armas pisike, mina igatsen Sind ka! (L)

Magamaminek ja homseks spordipäevaks valmis! :)

Siki.

Mõned pildid mu pörffipörffi vennast! Ma ei väsi neid vaatamast, sest ta on ikka nii armas mul! (L)

Keegi nüüd ei näe teda! 

Mõnus suvi oli. Kogu aeg vees lebos.

Pole küll minu venna, aga armas pisike Robin.

Nukunägu, siis kui midagi vaja on! :D

Tegi sõitu mulle. Ja nagu tavaliselt, kiusas.

Nägusid teha meile meeldib.

Ja veel nägusid.

Ja veeeeel. :D

Vahest tuleb õe õla peal nutta ka, siis hakkab kergem. :)

Must murka.

"Siki, lähme sinna suure vee äärde jälle!"

Minu hommikune ärataja!

Ja muidugi peab ju õtsi veits kiusama ka!

Motiveeriv pilt ka. (ps! Aitäh Anna-Liis! :) )

Trafffffiiiiiiiicccc! <3 td="">

Hetkel lihtsalt ei ole midagi muud peale meeletumeeletu igatsuse oma kalli vastu! :)
S.

Filosoofia või asi.

Kullakene, mõtle enne kui sa oma blogisse midagi kirjutad.