Raskused muudavad elu väärtuse suuremaks.

Viimati, kui ma siia midagi mõistliku kirjutasin oli pärast Triinu sünnipäeva. Eks need nädalakesed läksid nagu nad läksid. Isegi suhteliselt kiiresti ja nüüd on juba natukene aega olnud vaheaeg. Kuupäevadest ega ka nädalapäevadest pole mul aimugi, kuid ma ei muretse, sest see on tavaline. Igatahes on mul hästi palju pilte. Eks ma hakkan siis otsast kirjutama ja lisama! :)

• Krissu sünnipäev. Toimus siis nädal pärast Triinu oma. Kuna ma jäin õnnetul kombel haigeks tulin juba kolmapäeval koju ära ennast ravima. Krissu sünnipäev oli reedel. Muidugi ei tulnud meil Dorisega ühtegi mõtet, mis talle kinkida, kuid lõpuks ma arvan, et saime päris hea kingituse ja Krissule ka vist meeldis. :) Triinu ja Doris tulid enne sünnipäeva minu juurde. Tegime siin aega parajaks ja nad mängisid mu vennaga. Krissu juures oli mõnus seltskond. Selline väike ja rahulik. Mina eriti ei joonud, sest järgmine päev lubasin emmega Riiga minna. Aga Krissu on üks meeletult armas ja tore tüdruk. Me ei suhtle üldse tihti aga alati kui me räägime, siis me oleme nii paljudest asjadest samal arusaamal. Ning oma vanuse kohta on ta kohe kindlasti vägaväga andekas ja täiskasvanulik. Igatahes, sa oled armas tüdruk! :)

Tibuga Krissu sünnipäeval.

• Käisime emmega Riias. See oli tore. Aga sellest pole väga midagi rääkida. Meeletult külm oli ja meeletult pikk sõit oli tegelikult. Aga tore päevake sai seal veedetud. Emme ostis mulle ilusa kleidi ka. See meeldib mulle vägaväga. Ühe meeletult armsa kingituse ostsime ka. Mina valisin. :)
• Nädalavahetus möödus ja oligi viimane nädal enne vaheaja algust. Vägaväga tegus nädal oli. Kui Elo Saksamaalt tagasi oli jõudnud, siis tegime valmis ringvaate, mis tekitas äärmiselt palju kisa ja kära jälle. Eks me peame ilmselt selle tähelepanuta jätma ja nautima seda, et vähemalt suuremale osale see meeldis. Ning juhtkonda lohutama sellega, et rohkem meie neid ringvaateid ei tee ning sellega me ka lõpetasime. Eks natuke kahju on ka, sest meil on alati Eloga nii palju nalja saanud neid tehes. Vägaväga hea kvaliteetaeg. Palju parem, kui saksa keel. Tõsiselt ka. Ringvaadet saate näha siit: http://www.youtube.com/watch?v=rcAxePDVIt8&feature=youtu.be
• Kohe esmaspäeval toimus meil ka ühika jõulupidu. Ma kuidagi igatsen tegelikult seda aega, kui terve ühikas ühe väikese laua taha mahtus ja kõik kõiki teadsid ning kõigiga suhtlesid. Seda aega igatsen, kui sa hommikul üles ärkasid ja näiteks hambaid pesema läksid, siis kõik, kes sulle vastu tulid naeratasid ja ütlesid tere hommikust. Ja sina ise, ütlesid täpselt samasuguse heameelega vastu. Muidugi, ega meil on praegu ka ägedaid inimesi ja kõik on omaette ägedad, kuid seda perekonna tunnet ei ole kuidagi. Kõik on muutunud. Jõulupidu iseenesest oli äge ja süüa sai palju nagu tavaliselt. Kingitused olid nii ja naa. 

Nannu ja Triinu.

Oh seda Mardot! :)

Nii rõõmsad, õnnelikud ja armsad! :)

Kutt on päris lühike! :D

Pisikesed poisid meil seal ühikas ikka! :D

• Toimus veel ka põhikooli jõulupidu, kus me oma tantsijatega esinesime. Rühmaga T-Creation. Sel korral tantsisime kaks tantsu. Üks, mis varem valmis ja teine uus tants, mida see kord nägid küll kahjuks ainult need, kes põhikooli jõulupeol olid, kuid küll tekib ka teistel võimalus seda näha. Igatahes on meil äge grupp ja palju ägedaid inimesi tegemas koos ühte ägedat asja. Muidugi ei saa mainimata jätta Triinut, kes kogu selle loomingu autor on. Nii tore, et mul selline parim sõbranna on. Nii andekas. Ma olen tohutult uhke. :) 

Vennaga! :)

No ikka täiega musi! :)

Meie äge grupp! :)

:)

Musi püksi! 

• Neljapäeval toimus veel ka jõuluball. Nii tore oli see, et ma ei pidanudki üksinda minema. Aigar kutsus mind enamvähem viimasel minutil. Poisid olid see aasta üldse kuidagi laisad. Ootasid vist, et tüdrukud neid kutsuks. Aga igatahes oli mul hea meel, et ei pidanud üksinda minema. Kuigi mul läks täiega kiireks enne balli, sest pidin veel ka Gelly juures küüsi tegemas käima ja siis umbes tunniga ennast valmis tegema. Meigid ja soengud ja kleit ja kingad ja värgidsärgid. Tulemus oli päris hea. Aigar tõi mulle roosi ka. Niinii armas. Muidugi ma olin oma kingadel ju täiesti saamatu. Ball oli muidu ilus, kuid korraldamisega pandi mõne koha pealt ikka täiega puusse. Suhtumine oli ka veidi üleolev. Kuid muidu oli tip-top. Bänd oli üliproo lihtsalt. Nii ägedad ja andekad kutid. Panid ikka peo käima küll. Lõpuks lihtsalt ei suutnud nendel kingadel olla ja kingad tuli jalast ära võtta. Õnneks oli veel paljupalju tüdrukuid, kes olid minuga ühte meelt. Kõik oli vägagi tore. Pilte jagan ka teiega, need on päris ilusad isegi. :)

Aigariga!

Musi Ethel!

Kristjan. :)

Erki. :)

Pärlid, täiega! :)

Fantastiline Fantaasia!

• Reedel esimesse tundi ei pidanud minema. Saigi ballist välja puhatud. Aa ja muidugi, me pidime ju ühikast välja kolima. Toa täitsa tühjaks tõstma. Aga igatahes reede oli selline päris sisukas ja mitmeid üritusi täis päev. Kõige pealt, pärast aktust ja klassijuhataja tundi läksime Tartu Koduta Loomade Varjupaika. Kusjuures ma algul arvasin, et mul on lihtsalt kahju ja muud midagi, sest mulle pole kunagi loomad väga meeldinud. Või noh, ma lihtsalt ausalt öeldes kardan kõikvõimalikke loomi. Aga see oli kõik hoopis teistmoodi, kui ma ettekujutasin. Ilmselt olin ma esimene, kellel veekraanid lahti läksid. Nimelt kohekohe seal maja juures, kust me varjupaika sisenesime oli üks koer. Meeletult sõbralik, kõik aina paitasid teda. Siis suundusime ringkäigule ja kui me ära kõndisime, siis see koer hakkas lihtsalt täiega niutsuma ja sõna otses mõttes kõva häälega nutma ja sellest piisas. See oli lihtsalt nii haigelt kurb. Nii vastik oli kuulata inimestest, kes loomadest ei hooli ja neid lihtsalt tänavale jätavad. Ma pole loomaarmastaja, kuid ma ei teeks mitte kunagi mitte ühelegi loomale nii liiga. See muutis kurvaks igatahes. Samas tore, et saime jälle head teha ja neile omalt poolt midagigi pakkuda! :) 

See ongi see kurb kutsu! :(

Mõnus karvakera. :)

Nii vahvad kutsikad olid seal! :)

:)

:)

• Reede jätkus sellega, et jäime Kristjanitega linna ja otsisime Laurile kingitust. Teatud takistuste tõttu jõudsime Lauri juurde alles kell neli, kuigi plaanisime kell kaks. Aga vahelduva eduga oli isegi naljakas. Igatahes enne Lauri juurde jõudmist käisin ka tiiru ühikast läbi ja pesin põranda ära. Lauri juures kartsin kõige pealt ta koeri, sest nad olid nii suured ja haukusid väga jubedasti. Vahetasin riided ja hakkasime Gerliga pitsasid tegema. Poisid tõstsid mööblit ringi. Suhteliselt varsti hakkasid külalised ka kogunema ja kõigil olid kõhud tühjad. Nad juba sõid ja ma kokkasin edasi. Igatahes oli tegelikult päris äge sünnipäev. Või tegelikult ma ikka imestan, et kuidas ma suudan suhteliselt kainena nii purjus inimeste seltskonnas nii positiivseks jääda. Võib-olla aitas algul see, et Jürgen oli ka tsipa kainem, kui teised ja temaga sai maad ja ilmad kokku räägitud. Eks igasuguseid probleeme oli ka. Aga see on alati nii, kui alkoholi tarvitatakse. Koristamist oli muidugi palju, aga muidu tavaline pidu. Kella kaheksaks hommikul, kui ma ise magama läksin, olin ma suutnud juba ka mõned inimesed venna juurest ära saata. Venna on mulle kallis ja ma loodan, et ta jäi oma sünnipäevaga rahule! :)

Kokkamas.

Tsikkidega!

Tegelikult oli kõik korras!:)

Mu kaine venna. Vähemalt on meil nüüd pilt nii sinu, kui minu sünnipäevalt, kus sa segi oled.

Mardo! :)

Tegelikult olin kainem, kui pildil tundub. :D

• Lauri sünnipäevaga see vaheaeg algaski ja nii ka jõulud. Nagu igal aastal tulid sugulased Tallinnast siia ning väikeseks traditsiooniks on saanud emme poolse suguvõsaga koos jõule pidada. Kuigi vanasti käis see kõik vanaema pool, siis tänaseks see koht iga aasta muutub, kus me jõule peame. See aasta oli see siis Pukas. Vahet pole, kus see toimub, süüa saab lihtsalt niiii palju, et halb hakkab. See aasta oli meil oma jõuluvana ka. Pisikesed olid väga elevil. Suuremad mitte nii väga, aga kõigil olid luuletused ilusasti ära õpitud. Väga armas ja hea tunne tekkis. Mõnus suguvõsa on meil. Annu on mul ikka armas küll. Ma vahest ikka nii igatsen teda. Ta on nii pisike ja nii armas. Annu igatseb mind ka, sest ta tahtis, et ma tema juurde natuke kauemaks jääksin. Mõeldud tehtud. Mingi aeg liikusime siis Annu ja Reenoga Rasmuse juurde, kus mingi seltskond juba mõnusalt purjus oli. Kaidarit oli muidugi hea näha. Jost oli ikka väga purjus ja konkreetselt kiusas mind. Annu juurde jõudsin alles kella nelja ajal öösel. Meeletu väsimus oli peal küll. Muidu mulle meeldivad jõulud. Aga see kõik on teistmoodi. Ma räigelt igatsen tegelikult seda aega, kui kuuse all olid pakid ja elu sees ei teadnud, mis seal sees on. Sel aastal, aga valisin oma jõulukingituse endale ise. Nutt kurgus, sest pidi ju midagi valima. Tegelikult oleksin ma hoopiski uut tatoveeringut tahtnud, aga oleks ikka väga imelik olnud, kui mu ema oleks seda mulle lubanud. Aga ma olen sellega rahul, mis ma sain. Kõik on timm. :)

See aasta ikka väga hea tüdruk olnud! :)

Tsau Kaidar!

Mu kallis! :)

Reeno! :)

Annu ja Pipi! :)

Musi Sulle kallis, ole tugev! :)

Oeh, ja saigi kõik kirjutatud. Mingi 3 tundi võttis aega, kuid eks ma tegelesin vahepeal muude asjadega ka! Praegu on üldiselt raske olukord. Mure on meie kõigi südametes. Kuigi eks me üritame seda mitte välja näidata ja teha näod, et kõik on korras. Iga telefonikõne aga võtab südame värisema küll. Loodame parimat! Muud meil teha pole. 

Aastavahetuse plaanid võtavad ilmet. Loodetavasti need plaanid ei muutu ka. Kõik tiksub iseenesest paika. Ma lihtsalt loodan, et kõik saab jälle korda. Olgu. Lõpetan ja soovin õnne neile, kes selle postitusega lõppu jõuavad, sest see tuli tõesti pikk. 

Jällelugemiseni,

Siki. :)