Hea ja tore on omade inimestega jälle koos olla. Pühapäeval siia sõites tuli korra isegi mõnus muie suu peale. Kaks aastat koos oldud ja osad inimesed täiesti asendamatud ja unustamatud. Ma juba olen kurb, et see viimane aasta on. Nii palju uusi ja huvitavaid inimesi on. Nimesid ja nägusid ikka kokku hästi ei suuda panna praegu veel.
Olgu, mis on, aga koolis ma juba ei viitsi käia ja mõtted on tegelikult juba kevades. Jätaks talve vahele vist. Muidugi kevadega tuleb ju väike paanika ka, et kuhu ja mida edasi. Mõtted on olemas, aga ei tea, kas see on ikka see.
Midagi südames jubedalt kripeldab. Kuigi ma olen õnnelik. Võimalik, et ma olen liiga õnnelik, et see muudab lausa kurvaks. Miski on lihtsalt puudu. Ilmselt see viimane nädalavahetus pani mõtlema. Need mõtted keerlevad siiani peas, aga ma saan hakkama nendega. Nii kahju on lihtsalt, kui ühel hetkel hakkad juba lootma ja arvad, et kõik on pörff ja teisel hetkel on kõik jälle tavaline. :) Aga tavaline on ka hea. Vist! :)
 |
| Musimops! |
 |
| Elukaaslane! :) |
 |
| Oma nunnudega :D |
 |
| Lemmik! |
0 comments:
Post a Comment