Täna on üks nendest eriti paha tuju päevadest, kui ei oska muud moodi olla, kui kõige ja kõigi peale kuri olla. Ei taha kellegagi rääkida ega suhelda. Mitte midagi ei taha teha. Ei oska.
Ma ei tea, mis selle põhjustas. Võimalik, et selle põhjustas eilne selge informatsiooni üleküllus ja kogu see tunnetedraama. Või siis see, et ma käisin juuksuris ja pole oma soenguga üldse rahul. Algul olin, aga nüüd ei tundu see üldse sellisena nagu ma oleksin seda tahtnud. Või siis hoopis see, et ma käisin hambaarsti juures ja mu parandatud hammas teeb mulle nii nii haiget, et ma ei suuda hambaid kokku ka panna. Põhjuseid on palju . Kõige suuremat põhjust ma ei saa siin nii avalikult välja kirjutada, aga tahaks sellest hullult kellelegi rääkida. Issile näiteks. Ta saaks aru, mida ma sellega mõtlen.
Kokkuvõttes tahaks natuke aega kodust eemal olla. Kooli ei tahaks, aga tahaks sinna kuskile küll. Ilmad on niii vastikult külmad ka. Ma pole veel valmis selleks, et dressipluusiga enam õue ei saagi minna. Böö, kui vastik kõik on.
0 comments:
Post a Comment