No ma ei mõista. Viimased filmid, mida ma vaadanud olen, on olnud nii nutukad lihtsalt, et halb hakkab. Üks päev vaatasin filmi The Vow ja nutsin. Isegi ilusate kohtade peal. Aga film oli kohutavalt hea. Vaatasin teist korda veel. Pisar tuli ikka silma. Nüüd täna lõpetasin oma õhtu filmiga Boy in the striped pyjamas. Ja see film oli kohutav. Või noh, see oli hea film. Aga sisu oli kohutav. Nii kurb lõpp. Samas õpetlik ja avab mõnegi koha pealt silmad. Aga siiski, niii kuradi kurb. Ei mõista, kuidas ja miks nii. Tahaks aga ei mõista.
Filmide koha pealt siis nii palju. Mis siis muud huvitavat? Tegelikult polegi. Annika sünnipäev jääb kahjuks ära. Terve nädalavahetuse olin tööl. Kokku tuli vist 36 tundi. Selline päris korralik. Tõrva Loitsul käisin ka ära, kuid nii meeletult külm oli, et ma ei suutnud lõpuni olla seal. Tulime siis empsiga koju, Siret läks tööle. Neljapäeval peaks ja tahaks Viljandisse Meie Mehe kontserdile minna. Loodetavasti sinna ka jõuame. Vahva oleks.
Suvi on läbi. Külm on. Magan öösel kahe tekiga. See on nii haige noh. Ma lootsin ikka täiega selle peale, et augustis tulevad soojemad ilmad, aga no ei. Nii halba suve ei mäletagi. Nagu jääaeg hakkaks tulema.
Ei tea, kas see külm suvi või miski muu tekitab mulle neid imelikke unenägusid. Unenäod on ikka vägaväga imelikuks läinud. Rääkisin Laurile ka täna oma unenägudest. Pole vist väga normaalne ega ju. :D
Kell on tegelt varsti kaks ja mu ööd on kõik nii poolikute unedega olnud, et ma lähen nüüd lõpuks magama! :)
JA KALLIS ELO! ÄRA ARVA, ET MA UNUSTASIN. PALJU ÕNNE SULLE MUSURULL! SEPTEMBRIS TEEME TASA ;)!
0 comments:
Post a Comment