you'll never know!

Painab üks mõte, mis ei lase keskenduda.
Tundub nagu ma ei tunneks Sind enam. Me ei suhtle nii nagu varem. Või siiski, tegelikult ju suhtleme, kuid suhtumine sinusse on teine. Sa oled endiselt minu jaoks asendamatu, kuid tundub nagu mina oleksin Sinu jaoks mitmekordselt ära asendatud. Võimalik, et ma olen meeletu egoist. Tõesti, olengi. Aga ma ei oska teisiti. Tahaks ka vahel lihtsalt, et keegi tuleks ütleks midagi head, teeks pai. Vastik, kogu aeg mingi haige mõnitamine. Või ma ei tea, lihtsalt mingeid südamest tulevaid üllatusi tahaks. Ühel lambikal päeval, midagi täiesti väikest, mitte millegi eest.
Sa olid kunagi selline. Vähemalt mulle meenub. Enam mitte. Ükskõiksus, vot see juhtus. Ma ei anna tavaliselt alla, kuid ma ei suuda enam 100% usaldada. Sa ei küsi, ma ei vasta. Ei ole enam nii, et ma tahaks Sulle kõigest rääkida. Seda pole enam. Miski mu sees murdub. Ma igatsen seda kõike. Jäängi igatsema.
...