Praegu on umbes täpselt kaks võimalust. Ma kas näitan, kui tugev ma suudan olla või annan alla ja näitan, kui nõrk ma tegelikult olen. Kuidagi uskumatu, et kaks päeva tagasi oli õnn nii lähedal ja nüüd ei ole sellest enam midagi alles. Mis siis tegelikult juhtus? Mina ei tea, aga süda teab, et midagi on valesti. Kuid ma pole enam endine. Ma ei taha olla enam see, kes ma olin enne. Ma tahan olla uus, targem, parem ja tugevam. Ma ju olengi seda kõike ja ma saan ju hakkama. 

Kuidagi vastik. Terve päev sees hoitud tunded ja emotsioonid löövad alati välja kõige nõmedamal hetkel ja ma ei suuda kuulda küsimust:"Mis juhtus?" , sest see ajab kõik palju hullemaks. Ma ei tea, mis juhtus, aga midagi juhtus. Avasta endas see, mille olemasolust enne aimugi ei olnud. See...!