Mida suuremaks me kasvame, seda rohkem hakkame tundma vajadust kedagi hoida ja kellegi eest hoolitseda. Kellegi jaoks lihtsalt olemas olla. Ma kaitsen, hoolin ja armastan Sind, Annu. Sa tead seda. Varsti, kui sa suureks kasvad, siis sa mõistad, miks ma vahel Sinu peale karjun, aga hea on kuulda, et sa tead, et ma teen seda sellepärast, et hoolin Sinust. Sa oled tibu, pea vastu! :) Südmes Sinuga!
Veetsin täna aega oma kuldse neliku seltsis: mina, Kaarel, Triinu ja Fernando. Kahju, et seda viimasel ajal nii vähe juhtub, aga südames olete ikkagi. Paljud asjad on võibolla muutunud, kuid teie pihta käib endiselt ikka rõvedalt suur armastus. Kes ma küll teieta oleks.
Panin Argole kirja posti täna. Ma tean, kaks kuud pidid sa seda ootama ja nüüd see tuleb. Sa oled kallis ja ma igatsen Sind.
Kõik, peale kooli, liigub ülesmäge. Järjest rohkem tunnen, kuidas mul ei jää lihtsalt aega selleks, et õppida. Kõik muu on hetkel õppimisest tähtsam. Prioriteedid on niii paigast ära, kui üldse olla saab. Peaks ennast kokku võtma ja ennast sundima. Lõppude lõpuks ei saa ju enam nii jätkuda, et kui eraelus kõik korras on, siis kooliga läheb halvasti. Let's keep it simple. : )
Siki. :)
0 comments:
Post a Comment