I'll be your best friend and you'll be my valentine .

Üks ainus pisar. Sellest ühest ainsast pisarast piisas. See üks pisar pani aluse kõigele. Ma teadsin, et see juhtub. Aga miks see pidi juhtuma nüüd? Ma teadsin, et ma murdun, et ma ei suuda ennast näidata nii tugevana, sest tglt ma ju ei ole. Ma murdusin. Kõigi ees. Kõik näevad kui nõrk ma olen. Pettumus, järjekordselt olen ma iseenda jaoks pettumus.

Kuid ilmselt, kui kõik valu enda sisse jätta ja seda mitte välja näidata ning see ükskõiksuse taha peita, siis juhtubki nii. See kõik koguneb ja ühel hetkel enam ei oska, ega suuda muud moodi, kui lased selle endast välja ja alustad otsast. See on nagu nõiaring. Komistad, kukud, tõused püsti ja hakkad ennast uuesti üles ehitama. Igakord on see järjest raskem...

Leidsin selle oma füüsika vihikust. Pole mõtet seda mitte millegagi seostama hakata, sest te loote neid seoseid nkn valesti. Lihtsalt lugege. : )

Kõige raskem on see, kui Sa oled elus alati harjunud kõike saama ja ühel hetkel enam ei saa. Isegi, kui sa pole mitte kunagi elus midagi nii palju tahtnud. Sa tahad seda rohkem, kui päikest ja rohkem kui kuud. Sa tahad seda rohkem, kui tähti on taevas. Sa tahad TEDA. Sel hetkel Sa mõistad, et kõike ei saa rahaga osta ja tihti ei piisa ka suurest tahtejõust. Sa lihtsalt ei saa teda. Teda, keda Sa võibolla kogu oma südamest armastad. Sa ei saa teda ja sa ei saa sinna midagi parata. Kõik su pingutused ja tahtejõud, see ei lähe kellelegi korda. Kedagi ei huvita. Kedagi ei huvita, et sa seesmiselt sured. Iga suudlus, iga puudutus ja iga pilk, mis ta jagab mõne teise tüdrukuga tapab Sind. Iga hetkega hääbub Sinu sees järjest rohkem elu. Elu, mille üle sa õnnelik olid. Elu, mis oli elamist väärt. See hääbub, kui lõpuks sureb. SINA SURED SEESMISELT.

Ja see mis su sisse jääb? See mis su sisse jääb, on TÜHJUS. Sa tahaksid seda tühjust enda seest välja nutta. Kuid kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. Võimalik, et Sa oled juba liiga palju nutnud. Ühel hetkel mõistad Sa, et ta ei olnudki Sind väärt. See ei loe, see ei leevenda Su valu. Su tunded jäävad samaks. Ta jääb ikkagi Sinu jaoks kõige paremaks inimeseks maailmas. Nii lihtne kui oleks lihtsalt prügikast ning Sa saaks oma tunded ja mõtted temast sinna visata. Et sa saaksid ta enda seest välja kiskuda. Lihtsalt, sest sa tahad, et enam ei oleks valus. Sa näed teda iga päev, iga minut, iga sekund ja kui mitte reaalselt, siis ta pilt tuleb alati su silme ette, kui sa silmad sulged.

See on midagi, mida ei saa kustudada. Sa ei saa kustutada seda õnnetunnet, mida ta Sinus tekitas. Sa ei taha seda kustutada. See on see millest sa kümne küünega kinni hoiad. Paljude jaoks on see täiesti mõistmatu, et miks nii. Teiste arvates on see lihtne. Kui ta ei vasta su tunnetele, siis unusta ta ära. Ja Sa tead, et neil on õigus. Tead, kuid ei tunnista. Raske on unustada tundeid, mis on Sinu jaoks nii ilusad ja head. Raske on unustada Teda, kes on Sinu jaoks nii ilus ja hea. Võta ennast kokku, LASE TAL MINNA! Lõppude lõpuks oled Sa ise see, kes selle otsuse teeb.