Kodu!
Nii mõnus. Ei taha selle peale mõeldagi, et homme pean siit juba ära minema. Võikski siia jääda...
Päris palju kilomeetreid sai eile maha sõidetud. Käisin oma "kasuvanematega" kinos. Enne seda muidugi läksime Steni ja Siretiga peole ka. Nii kahju, et meie küla rahvas nii passiivne on. Rahvast oli tõsiselt vähe. Mingi aeg läksime noortekasse ja hakkasime airhockeyt mängima. :D Nii tore, ma avastasin lõpuks, miks seda airhockey-ks kutsutakse. Nalja sai ja lõpuks tegime Siretiga poistele 10-3 pähe ning teise mängu saime ise 10-3 pähe.
Sõitsime siis Tartu. Käisime veel jalutamas ka emajõe kallast mööda ja raekoja platsis ka- kuusk on ilus. Üks onu mängis saksofoni seal, nii mõnus jõulutunne tuli sisse. Külm oli väljas ainult. Kinos käisime Koidukuma esimest osa vaatamas. Minule meeldis. Väga südamlik ja lahe oli. Paaris kohas oleks pisar silma tulnud. Kahju, et päris elust nii suurt armastust ei esine ja inimesed nii isekad on. Mariole, kes on meil muidugi liiga "reaalne", tema jaoks oli see igav. . . Film oli igatahes hea ja mina soovitan kll seda vaatam minna. Pärast käisime veel macist läbi. Kõhud täis, sõitsime tagasi. Ja ma olen jumala kindel, et lörtsi sada, kuigi Mario ütles, et see on vihm. Tegelikult tahtis ta minuga ainult vaielda. : D Kitsed jooksid üle tee ja terve kari põtru oli põllu peal. Ajuvabalt suured loomad.
Igatahes nii mõnus oli ja tänane tuleb veel mõnusam.
Kodus on inimesed nii siirad ja nii ausad. Sellist asja võiks igal pool rohkem olla. Emmega sai päris tõsine jutt minu kooliskäimisest ära räägitud. Rääkisin talle kõik südamelt ära. Emme ütles, et mõtleme midagi välja. Peaasi, et selle aasta veel vastu peaksin. Ma saan hakkama! ;)
Teie Siki!
0 comments:
Post a Comment