Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis.

Ilusaid asju on alati palju raskem sõnadesse panna, kui kurbi ja pisaraid toovaid teemasid. Vähemalt minu arust on nii.

Tänases päevas on midagi sellist, mis toob mu silmadesse sära. Mitte ainult silmadesse vaid ka südamesse. See miski on see, mis ei kasva puu otsas ja mida ei saa koolis õppida. Vähemalt nii olen ma kuulnud. See on armastus. See on armastus iseenda, oma sõprade ja elu vastu. See on see, mis on tegelikult minu sees alati olemas, kuid avardub kuidagi harva.

Elus on tihti nii, et sa leiad enda jaoks kellegi ja võid ta kaotada sama kiiresti kui leidsid. Kuid kui ta on tõeline, siis ei kao ta mitte kunagi mitte kuhugile. Ta on alati su kõrval. Isegi, kui ta reaalselt sinu kõrval ei ole, siis on ta mõtetes alati sinuga. Sõbrad on nagu tähed, neid pole alati näha, kuid tegelikult on nad alati seal. Minu sõbrad on mul alati olemas olnud, kuigi ma ei mõista, kuidas on mind võimalik välja kannatada. Sellepärast ongi nad lihtsalt parimad.

Mulle meeldib siin tagasi olla. Kõik on veidi küll muutunud, kuid see ei loe. Hea on ikkagi. Triinu on endiselt mu kõrval. Seegi on hea ! :)

Ma tunnen, et tegin aasta aega tagasi õige valiku, kuigi tihti pean selles kahtlema. Mulle siiski meeldib siin vahel ja isegi kui halbu asju on rohkem, siis need vähesed head asjad kaaluvad kõik selle üle.

See tekst tuli random, sest tegelikult tahtsin ma millestki muust kirjutada, kuid tunnen, et selleks on veel vara. Kuid kui õige hetk tuleb, näeb ka see postitus ilmavalgust, mis ammu mu arvutis juba valmis on! :)

Ma tänan Sind!