Kallis Mari!
See post on pühendatud täielikult Sulle!
Ma ei tea enam, mis ma sinuta peale hakkaksin. Sa oled mu tugi. Sa kuulad mu alati ära ja mõistad. Sa ütles, mis sa arvad. Sa aitad, sa kallistad, sa lohutad. Sa oled minu jaoks midagi enamat kui ainult sõbranna, sa oled mulle nagu õde. Sa ajad mind naerma oma lollustega. Ja vahest keset tundi mingi mõttetu asjaga, mis tegelikult vb ei olegi nii naljakas. Ma lihtsalt ei tea, mis ma Sinuta teeks kallis. Kui ma olen koos Sinuga, siis ma tean, et ma võin olla täiesti mina ise. Öelda kõike, mis ma arvan. Karjuda, kui ma tahan. Sa ei pea mind sellest imelikumaks. Sa armastad mind täpselt sellisena nagu ma olen. Ma tean, et võin Sind kallistada, siis kui ma tahan või sulle põse peale musi teha siis, kui ma heaks arvan. Ma poleks arvanud, et Sinust keegi nii oluline minu jaoks saab. Aga sa said selleks ja ma olen õnnelik, et sa nüüd minu elus oled. Ma tahan, et sa sinna jääksid ka. Ja isegi, kui meid lahutavad mitmed kümned kilomeetrid, isegi, kui me üksteist enam iga päev ei näe, isegi, siis ei kao sa minu südamest mitte kusagile, vaid jääd sinna. Igaveseks. Ma armastan Sind tüdruk ja niimoodi see jääbki, sest nii peab olema. Pea seda alati meeles, eks kallis ! (L)
Sõber on see, kes laulab Sulle su südamelaulu, kui sa ise oled sõnad unustanud. Sina oled seda teinud kallis ! (L)
0 comments:
Post a Comment