First dance, then think!

See sai läbi.

Ma jään seda meenutama pisarad silmis, sest see kõik oli seda väärt. See oli väärt neid pikki trenne ja põlenud nägu. Kõik need valutavad jalad, palavus, vingumine, see kõik tasus ennast ära. Reedene tantsu-ja laulupeo avamine oli võimas ning sellele järgnenud tantsupidu samamoodi. Kuid sellegi poolest oli laupäevana tantsupidu erilisem. See oli hingemattev ja võttis lihtsalt sõnatuks. See südamest naeratus, mis mu nägu kattis ja see meeletu nauding. Ma sain aru, mida see minu jaoks tähendab, see tantsimine. Mõistsin, mida see on kõik need aastad minu jaoks tähendanud. Ja siis kui hakkas juhendajate Põhjamaa tants sain aru, et see tõesti võib olla viimane. Korraga olin kurb ja rõõmus, siia seda kirjutades valdab mind taas mingi kurbus, millest ma isegi aru ei saa. Võimalik, et sellepärast, et ma ei taha sellest loobuda, et ma ei suuda seda jätta. Õpetajate tänamise ajal veeresid ka minu silmis pisarad. Ja nii oli terve meie rühmaga ja üldse niiii paljud tantsija ja võimlejad nutsid. See näitab, kui südamesse on tantsimine läinud. Pärast tantsupidu, kui olime koolimajja jõudnud, toimus meie enda juhendaja tänamine. Ka see ei möödunud ilma pisarateta. Kirjutasin ka talle väikese teksti, mille ette lugesin. Olgu, mis on, aga ta on tõesti üks lahedamaid juhendajaid ja õpetajaid üldse. Pärast seda kõike mängisime poole kolmeni öösel väikeste rahvatantsijatega Aliast. See oli lõbus. Vahet pole, et need väiksed tüütud on. Ma olen õnnelik, et nad olemas on ja nad ei olegi enam nii väiksed. Osad neist lähevad uuel kooliaastal juba kaheksandasse klassi ja nad meenutavad mulle jubedalt iseennast ja minu vanu klassivendi. See kõik oli tore. Pühapäeva hommik algas rongkäiguga, mis tekitas kohe hea meeleolu sisse, niisiis oli kõik täiega vahva lihtsalt, peaaegu, et perfektne. Ning pühapäeva lõpetasin ma laulupeoga. Ka see oli võimas, kui ma mõistsin, et ma ei vahetaks tantsupidu laulupeo vastu, ükskõik kui võimas tunne see ka poleks, seal kaare all laulda. Minu süda kuulub tantsimisele ja võimlemisele. Koju sõit oli lahe. Kolm tundi käis teema mingite pätsivendade ümber, kes saab aru, see saab. :D See oli naljakas.

Miski mu sees lihtsalt õitseb. Ma tunnen sellist sisemist rahulolu, mida ma ammu enam tundud ei ole. Ma tunnen, et ma olen õnnelik. Ma ei tea, kas asi on äsja möödunud tantsupeos või on asi hoopis milleski enamas. Lihtsalt miski paneb mind naeratama !

Sa oled kallis, ma ei vahetaks sind mitte kellegi vastu ! (L) Armastan Sind mu printsess !